Vjatseslav Leedo otsustab Vabaduse väljaku saatuse
20. augustil ootab kindlasti ees põnev etendus, kui Tallinna linn avab viimaks rekonstrueeritud Vabaduse väljaku. Ometi mäletavad parema mäluga inimesed, et peale praeguse Vabaduse väljaku pidi rekonstrueeritama ka Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahele jääv ala, kuhu oleks rajatud promenaad. Sellest oleks saanud üks võimalikke paraadide korraldamise kohti tulevikus ja linn pidas tänavu sel teemal ka läbirääkimisi kaitseministeeriumi ja presidendi kantseleiga.
Linna plaan oli lihtne – anda maa-ala otsustuskorras koos hoonestusõigusega Vjatšeslav Leedo osalusega ettevõttele Varamaad Kinnisvara ning saada ise selle eest õiguse rajada sinna pealinna esinduslik keskus. Kolm aastat tagasi alguse saanud plaan tõmbas endale laiaulatuslikku kriitikat, kuna selles nähti ülisuurt kingitust Tallinnas võimul oleva Keskerakonna suurtoetajale Vjatšeslav Leedole. Nimelt oleks Leedo saanud endale maa-alused parklad ääretult magusas kohas otse kesklinnas.
2004. aastal omandas Leedo osalusega Varamaad Kinnisvara Kalevi spordiklubi endised tenniseväljakud ja krundi aadressil Kaarli puiestee 2. Linn aga plaanis lüüa käed sellesama ettevõttega, omandada osalus ja hakata kahasse rajama maa-alust parklat nii Vabaduse väljaku kui ka Kaarli puiestee 2 alla ning väljasõit oleks jäänud Kaarli puiestee 4a alale.
Ometi sai takistuseks Kaarli puiestee 4a – see 6000-ruutmeetrine krunt kuulus nimelt riigile. Linn taotles krunti endale, et anda see edasi Varamaad Kinnisvarale, kuid riik keeldus ja pani krundi hoopis kirjalikule enampakkumisele. Suvel lõppenud enampakkumise võitis ainsa pakkujana 4,3 miljoni krooni eest Compakt Kinnisvara, mis aga kuulub samuti Vjatšeslav Leedole.
Küsite, et mis seal vahet, sest nii ehk naa oleks krunt pidanud minema Leedo käsutusse? Vastus: nüüd seisab Vabaduse väljaku promenaadi rajamine ainuüksi Leedo suva taga. „Praegu pole minu andmeil eraomanik teinud ühtegi avaldust, et võiks linnaga krundi osas läbirääkimistele asuda,” selgitas abilinnapea Eha Võrk. „Oleks objekt antud esmalt linnale, siis oleks meil olnud rohkem võimalust otsustada planeeringu elluviimise üle. Praegu tähendab see seda, et ehituse algatamise soov peab eraomaniku poolt tulema.”
Maa-ameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Anne Toomi sõnul sai aga linnale maa mitteandmise osas otsustavaks detailplaneeringus ette nähtud äritegevuse arendamine. „Sellisel juhul pole äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistu tasuta võõrandamine riigivaraseaduse alusel linnale põhjendatud,” selgitas Toom.
Lisaks avaldasid keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja peaminister Andrus Ansip pärast võõrandamisest keeldumist kahtlust, kas maa-alune parkla tuleb ikka kindlasti sellele krundile ning välistatud on võimalus, et projekti ebaõnnestumise järel võiks eraomanik hakata seal isetegevust tegema.
Võrgu sõnul on siiski detailplaneeringus ette nähtud, et antud krundi avalik ruum läheb tasuta kasutusse. „See printsiip, et maapealne osa on avalikus kasutuses ja tasuta, pole muutunud ja see on ka detailplaneeringus kirjas,” sõnas Võrk. „Linnal ei ole mõtet nõustuda ülemäärase maksukoormusega ja ma usun, et ka omanik on teadlik, et seal on avalik tasuta kasutus kirjas.”
Ühine arendamine
Ka abilinnapea Taavi Aas tunnistab, et planeeringu edasine saatus sõltub läbirääkimistest eraomanikuga. „Nüüd, kui kogu ala väljakust kuni Toompea tänavani on ühe omanike ringi omanduses, on ehk võimalik taas naasta ala ühise väljaarendamise mõtte juurde,” kommenteeris Aas. „Mõistagi soovime ala ümberkujundamist ja esinduslikuks linnakeskuseks muutmist võimalikult kiiresti jätkata. Selline järgukaupa ehitamine teeb ettevõtmise tunduvalt kallimaks.”
Aasa sõnul peaks detailplaneeringu kohaselt väljak ja bastionimüüriga külgnev ala moodustama ühtse avara avalikult kasutatava linnaruumi.
Tegevjuht: ma ei tea mitte midagi
•• Compakt Kinnisvara juhatuse esimees Aarne Pupart jäi Kaarli puiestee 4a tulevikku kommenteerides kidakeelseks. „Sellest kõigest (krundi saatusest — D. L.) on veel vara rääkida ja midagi pole veel otsustatud,” sõnas ta ja loobus edasistest kommentaaridest. Leedot Päevalehel eile tabada ei õnnestunud.
•• Eha Võrk tõi aga ühe kindla faktina välja, et kui lõpuks peaks siiski ehituseks minema, siis oleks taas oodata Kaarli puiestee liiklusele sulgemist.
•• Võrgu sõnul oleks kaks aastat tagasi krundi linnale andmine tähendanud tõenäoliselt seda, et promenaadi oleks saanud koos ülejäänud väljakuga avada ning poleks pidanud mõtlemagi veel ühele Kaarli puiestee sulgemisele, kuid praegu ollakse linnaga ooterežiimis.
