2011. aasta augustis läks vabadussamba igapäevane haldamine kaitseministeeriumilt Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS). „Sellest ajast peale oleme samba taganõlva murukatet korduvalt taastama pidanud,” nentis RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm. Ühe aasta jooksul kulub vajuma kippuva 45 meetri pikkuse nõlva korrigeerimisele umbes tuhat eurot.

Nõlv tehakse suvel korda

Pinnase ebaühtlase vajumise põhjus on inseneride sõnul valede materjalide kasutamine ning tööde teostamise väga kehv kvaliteet: seal, kus on projektis kirjas, et täitematerjaliks peab olema tihendatud liiv, on tegelikult ehituspraht. „Ühe näitena võib tuua selle, et kui ehitusprojekti kohaselt tulnuks taganõlva täitematerjali ühe kihina kasutada liiva, siis tegelikult kasutati selle asemel nõlvast välja kaevatud materjali,” ütles Idnurm. Peale selle ei kasutatud taganõlva pealmiste pinnasekihtide tihendamisel õiget tehnikat. See avaldas samuti lõpptulemusele mõju.

Et pidev murumätaste väetamine pole tulemust andnud, otsustati RKAS-is möödunud aasta sügisel, et nõlva tuleb korrigeerida. Sobivaima lahenduse leidmiseks valmis ekspertiis eelmise aasta lõpus.