Võimalus: Reiljanil on vaba voli aasta pärast taas riigikokku kandideerida

Eesti kohtus on Villu Reiljani süüdimõistmine pistisevõtus lõplik. Siiski ei pruugi see tähendada, et Rahvaliidu eksjuhi mäng on lõplikult mängitud.

Riigikohus otsustas eile jätta madalamate astmete kohtute otsuse muutmata, mis tähendab, et Villu Reiljan mõisteti pistise nõudmises lõplikult süüdi. Seega on mitu aastat kestnud protsess läbi ja esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on riigikogu liige meelehea võtmises kohtus süüdi mõistetud. Skeptikute väitele, et meie kohtusüsteem on mäda, äraostetav ja korruptiivne, uurimisorganid hambutud ja et „nagunii sõidavad suured sulid tõllas ja väiksed ripuvad võllas”, on nüüd kindel vastuargument olemas. Kõrge riigitegelase süüdimõistmisega on pretsedent loodud ja paljude õiglustunne sai rahuldatud.

Et välja uurida, millised on eilse otsuse tegelikud mõjud just Villu Reiljanile, koostas Eesti Päevaleht selle otsusega kaasnevate mõjude SWOT-analüüsi. SWOT-analüüsi kasutatakse üldjuhul projekti või äriettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude selgitamiseks.

Tugevused. Endine keskkonnaminister ja Rahvaliidu kauaaegne esimees ei lähe vangi. Ehkki riigiprokurör Triin Bergmann nõudis maakohtus Reiljanile karistuseks kolmekuulist šokivangistust, ei pidanud kohtud nii karmi karistust siiski vajalikuks. Kõige halva juures seegi hea.

Siinkohal tuleb ka märkida, et maadevahetus ja Rävala 8 kohtuasjad ei mõjuta teineteist mitte kuidagi. Kui ka maadevahetuse puhul peaks tulema süüdimõistev otsus, ei tähenda see, et Reiljani praegune tingimisi vangistus pöörataks täitmisele.

Selgus saabus majja. Villu Reiljan on pärast aastaid kestnud vintsutusi vähemalt ühes asjas „vaba” ja Rävala 8 kohtuasja pärast enam muretsema ei pea.

Reiljani „laps” Rahvaliit saab lõpuks võimaluse vabaneda Reiljani imagoga kaasnevast taagast. Üks erakonna liidreid, Jaanus Marrandi astus eile esimese julge sammu, tunnistades avalikult, et Reiljani skandaalid on viinud ka erakonna maine. „Erakonna päästmise suhtes oleks ta võinud erakonna liikmesuse peatada juba ammu ning siis oleks praegused probleemid Rahvaliidus olemata,” ütles Marrandi EPL Online’ile.

Nõrkused. Rahvaliit oli algusest lõpu­ni Reiljani projekt, tema elu­töö. Nüüd on projekt vähemalt selleks korraks lõppenud ja tagasitee enda loodud erakonda heal juhul kauge tulevik. Rahvaliidu põhikiri ei luba erakonda kuuluda kriminaalkaristust kandvatel isikutel. Kui põhikirja ei muudeta, võib Villu Reiljan Rahvaliitu tagasi astuda kuue aasta pärast: pärast kolmeaastast katseaega kulub karistuse kustutamiseks veel kolm aastat. Reiljan teataski eile, et lahkub nii poliitikast kui ka erakonnast. Kas ja kuidas see Reiljanil tegelikult õnnestub, on huvitav jälgida.

Inimlikust seisukohast – Reiljan tegi Rävala 8 müües riigile väga hea tehingu, aga nagu leidis kohus, läks ahneks, jäi vahele ja sai karistada. Kui ta oleks suutnud ennast ohjeldada, võiks ta kinnisvarabuumi tipphetkel tehtud tehingut reklaamides praegu hääli koguda. Nüüd toob Rävala 8 müük ainult masendust ja peavalu.

Relvaga jahil käimine jääb mõneks aastaks ära, sest süüdimõistmine tõi kaasa ka relvaloa kaotamise. See tähendab, et Reiljanil tuleb loobuda ka oma relvakogust. Tal on võimalik see kas maha müüa, kirjutada sõprade-lähedaste nimele või anda politseisse hoiule. Kui ta peaks salaja jahile minema ja relvaga vahele jääma, pööratakse praegune tingimisi karistus täit­misele.

Ta ei või kuuluda ühegi riigiettevõtte nõukogusse, kohaliku omavalitsuse volikokku ega vallavalitsusse. Samal ajal on vaja maksta äärmiselt kulukas kaitsjatasu, mis suureneb aina, kuna maadevahetuse kohtuprotsess kestab veel kuid.

Põnts usaldusväärsusele. Milline ärimees julgeb pakkuda tööd pistise küsimise eest süüdi mõistetud endisele tipp-poliitikule? Kadunud on au ja väärikus, mille näiteks on kas või see, et president Toomas Hendrik Ilves otsustas Reiljanilt ära võtta talle 2002. aastal antud Riigivapi IV klassi ja 2006. aastal antud Valgetähe II klassi teenetemärgi.

Võimalused. Arvestades, kui palju Villu Reiljan viimastel valimistel hääli sai ning kui tuliseid toetajaid leidub tal kodukandis ja Rahvaliidu ridades laiemalt, ei võta nii mõnigi inimene eilset otsust kindlasti absoluutse tõena. Kohtuotsus annab Reiljanile võimaluse tekitada enda ümber märtri oreool ja seda ka ära kasutada: õnnetule maamehele tegid linnamehed 1 : 0.

Villu Reiljanile kuulub üks Eesti poliitikute kuulsamaid tsitaate: „Kusagil struktuurides on kallutatud jõud.” Kui maadevahetuse kohtuasjas mõistetakse Reiljan õigeks, tekib eksministril tugev alus rääkida Rävala 8 pistisesüüdistuse „pähe määrimisest”.

Õnneks võib Reiljan jahil vähemalt ajajana käia. Samuti saab ta tõenäoliselt jahti pidada välismaal. Olgem ausad, kas sellise valgekraelise kuriteo eest on ikkagi vaja Reiljanilt relvaluba ära võtta?

Riigikogu liikme statuudi seadus näeb küll ette, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peatuvad tema volitused riigikogu liikmena, ent riigikogu valimise seaduse järgi ei tohi riigikokku kandideerida isik, kelle on kohus kuriteos süüdi mõistnud ja kes kannab vanglakaristust. Juhul kui Reiljan valimisteni jäänud aja jooksul uut kuritegu korda ei saada ja talle määratud tingimisi karistust täitmisele ei pöörata, võib ta juba kevadel taas riigikokku kandideerida. Samuti ei keela mitte miski Reiljanil kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel ega isegi presidendivalimistel, kui ta saab kokku vajaliku 21 riigikogu liikme toetusallkirjad.

Reiljani kaitsjal Aivar Pilvel on võimalik riigikohtu otsus edasi kaevata Euroopa inimõiguste kohtusse, ent kuni teoreetilise teistsuguse otsuseni kehtib eile jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Inimõiguste kohus peab kõigepealt kaaluma, kas asi üldse menetlusse võtta, ja kui see juhtub, pole sugugi selge, mis otsuse ta langetab. Kui küsimus on näiteks pelgalt ebamõistlikult pikas menetlus­ajas, võib inimõiguste kohus määrata Reiljanile rahalise hüvitise. Ent võimalik on ka teistmine, mis tähendab, et vähemalt osaliselt tuleks Eesti kohtul tehtud otsus üle vaadata. Igal juhul on tegemist aastaid kestva protsessiga. Inimõiguste kohtusse pöördumisest on nii Reiljan kui ka Pilv rääkinud juba ammu.

Ohud. Mis tahes taht­lik kuritegu järgmise kolme aasta jooksul toob kaasa selle, et praegu tingimisi mõistetud vanglakaristus muudetakse reaalseks vangistuseks. Siia alla käivad näiteks salaküttimine  ja -kalastamine, raskelt vigastatuga liiklusõnnetuse põhjustamine, aga ka „Voldemar Kuslapi tegemine”.

Kui süüdimõistev otsus tuleb ka maadevahetuse altkäemaksu asjas, vajutatakse Reiljan täielikult mutta. Sealt au ja viisakuse päästmine oleks juba sama hästi kui võimatu.

Reiljan sekkus just viimaste nädalate jooksul taas jõuliselt ja nähtavalt Rahvaliidu juhtimisse ja hoidis ära erakonna liitumise sotsiaaldemokraatidega. Reiljani lahkumisel erakonnast hägustub Mai Treiali mõjuvõim. Riigikokku pääseb Reiljani asemel Jaan Õunapuu, mis viib Rahvaliidu fraktsiooni taas tasakaalust välja.

Ei saa mööda minna ka sellest, kuidas mõjutasid üüratud kohtukulud Villu Reiljani finantsolukorda. Advokaadikulude katteks võttis Reiljan juba enam kui kaks aastat tagasi miljon krooni laenu Urmas Sõõrumaalt. Kohtukulud kasvavad endiselt edasi maadevahetuse protsessi tõttu ja ka juhul, kui Reiljan kaebab eilse otsuse edasi Euroopa inimõiguste kohtusse. See võib tähendada, et poliitikast taanduda lubanud mehel läheb võetud laenude tasumine väga raskeks. Kas Reiljan on vahepeal võtnud uue laenu, selgub 1. juunil avaldatavas riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonis.

Kokkuvõte

Pärast viis aastat kestnud vintsutusi on vähemalt selles asjas nüüd õhk klaar. Lõpuks on kindel, et Reiljan küsis pistist ja et selle eest määrati talle karistus. Ilmselgelt kaaluvad Reiljani jaoks eilse otsusega kaasnenud negatiivsed aspektid üles positiivsed, ent ometi pole kõik uksed tema ees suletud. Kui ta ise peaks vaid soovima, ei keela mitte miski tal taas kandideerida juba järgmistel valimistel. Samal ajal aga jääb väga palju sõltuma sellest, millist suunda pidi areneb veel pooleli olev maadevahetuse protsess.

Seisukohad

Villu Reiljan: otsus on masendavalt ebaõiglane

•• Riigikohtus täna pistisevõtmises süüdi mõistetud Villu Reil­jan leidis, et kohtu otsus on masendavalt ebaõiglane.

•• „Kohtuotsus on ebaõiglane. Masendavalt ebaõiglane. Need, kes riigi huve kaitsesid, jäid süüdi,” ütles Reiljan. „Sisulist arutelu ei tahtnud käsile võtta ei maakohus, ringkonnakohus, riigikohtust rääkimata,” lisas ta. Reiljan lubas otsuse üle advokaadiga nõu pidada ning pidas tõenäoliseks, et see kaevatakse edasi. Ühtlasi nentis Reiljan, et poliitikas ta enam ei jätka ning samuti distantseerub Rahvaliidust.

Jaanus Marrandi: Reiljani maine oli juba rikutud

•• Rahvaliitlasest riigikogulane Jaanus Marrandi nentis, et talle ei tulnud Reiljani süüdimõistmine üllatusena.

•• „Kui kahes kohtuastmes on inimene süüdi jäänud, siis kol­mandas süüdi jäämine on üsna loogiline jätk,” mõtiskles ta.

•• Marrandi hinnangul ei oleks Reiljanil poliitikas mitte midagi teha ka õigeksmõistva otsuse puhul. „Erakonna päästmise suhtes oleks ta võinud erakonna liikmelisuse peatada juba ammu ning siis oleks need praegused probleemid Rahvaliidus olemata,” lisas ta. „Sõltumata sellest, kas ta on juriidiliselt süüdi või ei ole, siis need skandaalid on viinud koos üksik­isiku mainega ka erakonna maine.”

Mai Treial: otsus mõjutab Rahvaliitu

•• Rahvaliidu ajutine juht Mai Treial ütles, et riigikohtu otsus on tema jaoks ootamatu. „Tuleb tunnistada, et kurb. Villu Reiljan kaebab kindlasti otsuse edasi Euroopa inimõiguste kohtusse,” ütles Treial Delfile.

•• Treial lisas, et kohtuotsus mõjutab kindlasti ka erakonna sisekliimat. „Ma eksin, kui ütlen, et ei mõjuta. Me läheme erakonnaga edasi. Rahvaliit jätkab.” Treiali sõnul tõi Villu Reil­jan eile juba ka avalduse erakonnast lahkumiseks.

Aivar Pilv: kaebame Euroopasse edasi

•• Villu Reiljani kaitsja Aivar Pilv sõnas, et otsus kaevatakse kindlasti edasi Euroopa inimõiguste kohtusse.

•• „Kaitsealune on oma seisukohtades jätkuvalt kindel, et me kasutame ära kõik kaebe­või­ma­lused,” sõnas Pilv. „Olles põgusalt tutvunud kohtuotsuse motii­­vide ja selgitustega, on see veen­dumus ainult süvenenud. Meie arvates ei ole Eesti kohtumenetluses järgitud Euroopa inimõiguste kohtu poolt rõhutatud põhimõtteid.” 

Kommentaar

Margit Sutrop

filosoof ja Tartu ülikooli professor

Ma ei kommenteeriks praegu Villu Reiljani kohta tehtud otsust, kuna ma ei ole otsust näinud ega tea täpselt asjaolusid. Kohtuotsuse kõrval on aga väga oluline ühiskondlik arvamus.

Kas inimeste suhtumine on, et ministri ja kõrge ametniku poolt pistise võtmine on häbiväärne, või leiavad, et pistist anda ja võtta võib, aga vahele jääda ei tohi.

Maailma praktika on näidanud, et korruptsiooni väljajuurimisel on suure tähtsusega see, milline on inimeste suhtumine altkäemaksu võtmisse. Ärieetikas otsitakse palju seletust sellele, miks on korruptsioon küll avalikult taunitud, aga samal ajal väga levinud. Põhjused, miks pistise andmine on kogu maailmas probleemiks, tulenevad ilmselt inimloomusest – inimeste ahnus, upsakus, soov ebaõiglaselt endale eeliseid saada, on ilmselt igal pool probleemiks. Samal ajal on paljud demokraatlikud riigid suutnud korruptsiooni ohjeldada. Kusjuures kontrollimehhanismide ja kohtusüsteemi kõrval on väga tähtis olnud inimeste arusaam sellest, et korruptsiooni tuleb taunida. Meilgi tuleb endalt küsida, kas tahame olla nagu Aafrika arenguriigid või nagu Põhjamaad?

Miks siis on altkäemaksu võtmine ebamoraalne? Kõige üldi­semalt võib öelda, et see tegu rikub selliseid norme nagu ausus, võrdne kohtlemine, läbipaistvus. Kõrgemate valitud ametnike puhul on asi veelgi hullem – altkäemaksu võtmine halvab demokraatia ja riigi alustalasid.

Näiteks 1970-ndatel, kui Jaapani peaminister Tanaka oli ostnud lennukeid Ameerika lennukitootjalt Lockheed, olles saanud kümneid miljoneid pistist, osutati sellele, et kui kõrge ametnik võtab altkäemaksu, siis see rikub kodanike õigust poliitilisele osalusele. Korruptsioon on ebaefektiivne, sest see halvab valitsuse võimet täita oma ülesandeid. Tähtis on ka see, et kõrgete ametnike puhul ei puuduta altkäemaksu võtmine pelgalt meie moraalitunnet, vaid kogu riigi majandust. Nimelt on tõestatud, et korruptsioon toob kaasa ebaefektiivse majanduse ja ebakvaliteetse toodangu, kuivõrd tellimust ei saa mitte parim, vaid see, kes annab pistist. Nii saame altkäemaksu võtmisele läbi sõrmede vaadates madalama kvaliteediga ja vähem efektiivse majanduse. Mis lõppkokkuvõttes tähendab meie kõigi jaoks halvemat elukvaliteeti. Nii on majandus, poliitika ja eetika kõige otsesemalt seotud.