„Sel aastal oli selliseid avaldusi esitatud 80, millest rahuldati umbes 10 protsenti, mis on väga vähe,” teadis Jefimov rääkida. „Mulle anti pagulase staatus poliitilistel põhjustel, kuna Eesti võimud tunnistasid, et Venemaal minu vastu algatatud kriminaalasi on poliitiline tagakiusamine.”

Toetas ka president

Maksim Jefimov sai endale pagulase staatuse kolmeks aastaks, mille järel on tal õigus seda uuesti taotleda. Avalduse esitamise järel sai Jefimov enda sõnul toetust üle maailma. „Eesti ametivõimudele saatsid omapoolseid pöördumisi Venemaa, Poola ja USA teadlased, Nõukogude-aegsed teisitimõtlejaid ning poliitvangid,” sõnas Jefimov ja lisas, et toetust avaldas ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves. „Ta ütles, et tal on hea meel, et tema riik on andnud mulle varjupaiga, kuna Eesti toetab sõnavabadust.”

Ka arvukate inimõigusliikumiste, aga ka Eesti ja Soome poliitikute, riigikogu liikmete ja ajakirjanduse tähelepanu saanud Jefimov rõhutab veel eraldi, et tema taotluse põhjuseks polnud kindlasti hea elu otsimine. „Ma ei ole siin hea elu ja kasu otsinguil, sest nagu ma aru sain, saan toetust 76 eurot kuus, millega pole lihtne hakkama saada. Ma põgenesin ebaseadusliku tagakiusamise eest, mida tegid Karjala FSB osakond ja uurimiskomisjon,” lisas ta.

Politsei- ja piirivalveamet möönis pagulasestaatust kinnitavas avalduses, et Jefimovi väited tema tagakiusamisest vastavad tõele. „PPA analüüsis andmete õigsust ning analüüsis neid seostatuna olustikuga Venemaa Föderatsioonis individuaalselt ja erapooletult, kogumis ja vastastikuses seosest ning asus seisukohale, et taotleja subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega põhjendatud ning puuduvad pagulaseks tunnistamist välistavad asjaolud,” seisab Jefimovile saadetud kirjas. „Sellest tulenevalt asub PPA seisukohale, et varjupaigataotleja Maksim Jefimov vastab pagulase määratlusele ja talle tuleb anda pagulase staatus ja tähtajaline elamisluba Eestis.”MõttedMaksim Jefimov: üritan kriitika kaudu muutusi tuua

Augustis avaldas Eesti Päevaleht toona veel pagulasestaatust oodanud Jefimoviga pikema usutluse. Meenutuseks toome sealt mõne lõigu.

Blogimisest: „Ma ei ole ükskõikne inimene. Mind huvitab ühiskonna muutmine, mida ma üritasin meie elu probleemkohti kritiseerides ka saavutada. Näitasin kõigi murekohti – nii kohalike poliitikute, riigivõimu kui ka kiriku omi – ehk kõike, mis mind ärritab ja puudutab.”

Kriminaalasja toonud postitusest „Karjalal on pappidest kõrini”: „Kõige omapärasem ongi see, et ma ei kirjutanud tegelikult kiriku kohta midagi eriti jõulist. Kirjutasin tavalisi asju – miks saab kirik riigilt suurel hulgal kinnisvara ja sealhulgas vanu lasteaedu, kui meil on lasteaedadest tõsine puudus.”