Võimuliidus süveneb kahtlus maksureformi mõttekuses
Õli valas tulle Res Publica nimel esinenud Tõnis Palts, kes kiitis maksuvaba miinimumi suurendamist, mis aitab enam väikesepalgalisi. “Olen veendunud, et Res Publica tee, maksuvaba miinimumi tõstmise tee, on terve mõistuse valik,” ütles Palts eile parlamendi kõnetoolist. “Me lööme kaks kärbest ühe hoobiga – tõstame efektiivsust ja tasandame sotsiaalseid probleeme.”
Kahtleb maksureformis
Reformierakonna maksumäära vähendamise püüdlust nimetas endine rahandusminister vaid teatud piirini heaks. Palts meenutas ka seda, et Res Publica valimislubadustes räägiti ainult miinimumi tõstmisest. Oma etteastet leevendas ta kinnitusega, et Res Publica hakkab järgmisel valimisperioodil võitlema maksuvaba määra võrdsustamise eest alampalga ja seejärel keskmise palgaga. “Praegu me peame oma koalitsioonileppest kinni,” lubas Palts.
Võimuliidu saadikute häältega vastu võetud seaduse järgi langeb üksikisiku tulumaks aastatel 2005–2007 kahe protsendi kaupa 20 protsendini ning maksuvaba tulu kerkib 2006. aastaks 2000 kroonini. Seetõttu saigi Reformi- erakonna esimees Siim Kallas öelda, et tal pole põhjust Paltsu juttu südamesse võtta.
“Me ei pööra sõnavõttudele liiga palju tähelepanu. On olemas allakirjutatud kokkulepped ja me eeldame, et neist peetakse kinni,” sõnas Kallas. Reformierakonna liidri sõnul on äärmiselt halb, et maksumäära langetamise edasilükkamine tuli viimasel hetkel, muutes inimeste plaane ja kahandades nende usku riigivõimu. Õhus on küsimus, et mis saab siis, kui asutakse koostama järgnevaid eelarveid, tunnistas Kallas. Sama asja pärast muretsesid ka rahvaliitlased, kelle eestvõttel jääb maksureform uuel aastal ära. Jaak Allik avaldas lootust, et ka maksu alandamise tingimustes leitakse vajalik kate võimuleppe sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. “Et riigikogu poleks sunnitud tulumaksuseaduse juurde tagasi tulema,” lausus Allik. Mart Opmann viitas 27. novembri kokkuleppele, mille järgi peab aprilliks valmima eelarvestrateegia. “Tuleb tõsine ja sisuline arutelu. Olgem ausad, ressurssides on teatud puudujääke,” lausus ta. Opmanni väitel selgub neis vaidlustes ka 2005. aasta eelarve saatus. Valitsuse kodurahu pidas opositsioon ajutiseks.
Ennustavad kriisi
“Võime valitsuskriisi järgmisel aastal sama kindlalt prognoosida kui sügise saabumist,” ütles isamaaliitlane Helir-Valdor Seeder. Tema sõnul pole selgust, kuidas eelarve tasakaalu tingimustes rahastada vajalikke ja elutähtsaid püsikulusid. “Maksureform on katteta ja Eestile kahjulik. Maksuprotsentide vähendamisest võidavad need, kes teenivad hästi,” ütles mõõdukas Eiki Nestor.
2004. aasta 47,7 miljardi krooni suuruse eelarve kinnitamine kulges riigikogus valutumalt. Pingeid vähendasid need 760 miljonit krooni, mis kasvatasid eelarve mahtu tänu maksureformi ajatamisele. Lisamiljonite jagamisel leidsid osaliselt toetust ka opositsiooni ettepanekud, sealhulgas esimese lapse toetuse tõstmine 300 kroonini.
