13.01.2012, 00:30
Võlata riik ei tähenda, et iga kell saaks odavat laenu
Kui Eesti tahaks teoreetiliselt rahaturgudelt laenu võtta, oleks see praegu päris kallis.
FOTO:
Eesti riigi rahandus töötab kui Šveitsi kell, paljud teised euroala riigid kadestavad meid õigusega. Kui mujal maadeldakse võlakriisiga, siis Eesti valitsussektori koguvõlg on isegi protsendina SKT-st nii väike, et jääb eri maid võrdlevates tabelites peaaegu märkamatuks. Sedasi võib väga kergesti tekkida mõte, et natuke laenu võtta mõne eluvaldkonna edendamiseks ei pruugiks paha mõte olla. Teiste euroala riikide võlakoormani jääks nii pikk tee, et pisut võlgu suurendada ei tohiks tükki küljest võtta. Peale selle – korras rahandus võiks ju tähendada, et laenuraha oleks Eestile ehk suhteliselt headel tingimustel kättesaadav? Kuid võta näpust – kui Eesti tahaks välja lasta näiteks kümneaastaseid võlakirju, siis tõotaks see tulla üpris kallis. Kuigi meie rahandus on isegi paremas seisus kui Saksamaal, siis Eestil ei tasuks unistadagi, et saaks oma teoreetilistelt võlakirjadelt ülimadalat intressi maksta. Saksamaal õnnestus teatavasti äsja müüa oma võlakirju isegi negatiivse intressiga. „Ei, tasuta raha meile ei antaks,” kinnitas rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Merle Wilkinson Eesti Päevalehe palve peale aidata umbkaudu mõelda, milline võiks olla Eesti kümneaastase riigivõlakirja intress, kui otsustataks neid välja anda praegu.