Praegu on raamatupoodides müügil hiljuti trükis avaldatud Voldemar Panso päevikud, mida ta pidas aastatel 1931 kuni 1946 ning 1946 kuni 1956. Mappide vahel, kus peaksid aga asuma järgmised kolm päevaraamatud kuni aastani 1976, valitseb tühjus. Kuhu, kunas, kuidas ja miks väärtuslikud päevaraamatud kadusid, on senini selgusetu.

Panso arhiivi materjalid andis tema lesk ja pärija Mari-Liis Küla Kirjandusmuuseumi hoiule 1986. aastal. Fond jäi suletuks ligi kahekümneks aastaks. „Mulle soovitati need jätta suletuks poliitilistel põhjustel. Tollel ajal tegutses ka teatris erineva taustaga poliitilisi grupeeringuid,” rääkis Mari-Liis Küla.

Pikemalt lugege homsest Eesti Päevalehest!