Võõrkeele eksami tulemus ei kõlba kevadest kõrgkoolidele

Võõrkeele riigieksamit tahetakse hakata hindama üldise võõrkeele­oskuse tasemega.

Võõrkeele riigieksami teinud õpilane saab kevadest seniste punktide asemel hoopis üldise Euroopa Liidu nõukogu keeleoskustaseme tähise. „Senine toorpunktide süsteem oli nagu spordivõistlus, kus käis suur rebimine. Kas on 66, 67 või 68 punkti – tegelikkuses on aga nii väikeste vahedega punktide puhul keeleoskus ikkagi samal tasemel,” põhjendas riigieksameid korraldava SA Innove keelekeskuse juhataja Kersti Sõstar. Ta selgitas, et uue süsteemi põhimõte on eksami sooritajate seast kindlad tasemegrupid esile tuua. Kokku on kuus gruppi ja igasse gruppi kuuluja saab siis sisseastumisel võrdse summa punkte.

Ülikoole aga selline lahendus ei rahulda, sest ei saa panna ritta 40 võrdse punktisummaga õpilast, kes kandideerivad vähematele kohtadele. „Vastuvõtutingimused on veel kinnitamata ja peame neist rääkima tingivas kõneviisis. Praegune seis on aga selline, et võõrkeele eksami taset saab käsitleda küll teatud mõttes lävendina, ent sisseastumisel seda järjestamiseks me enam kasutada ei saa,” möönis Tartu ülikooli vastuvõtuspetsialist Kaja Taro. Sama tõdes ka TTÜ vastuvõtu- ja õppenõustamistalituse juhataja Anne Urbla.

Loe edasi, miks võõrkeele eksamit sisseastumiseks kasutada ei saa ja kuidas muutub kevadest ka matemaatika eksami korraldus.