Võõrsil töötav eestlanna jäi ilma mõlema riigi lapsetoetusest

Lahendus: toetust taotlegu Eestis elav lapse isa, siis võib toetus taastuda, muud Eesti teha ei saavat.

Juba aastaid ametliku lepinguga Suurbritannias töötanuna tundus Katrinile [nimi muudetud] loogiline küsida töökohamaalt lapsetoetust. „Kõik eestlastest kolleegid olid seda küsinud ja ka saanud. Täitsin suvel dokumendid, aga sain eitava vastuse Inglise osapoolelt, kuna pole alaline elanik ega sisse kirjutatud,” rääkis ta. „Nüüd puhkusele tulles ootas mind pensioniameti Tallinna büroolt üllatav kiri, et omapoolselt on otsustatud peretoetuse maksmine lõpetada. Kusjuures ma ei suhelnud ametiga, sest kavatsesin Eesti poolt teavitada [Briti ametkonna] jah-sõna korral,” lausus Katrin. „Miks lõpetada järsku lapsetoetuse maksmine, kui Briti poolelt pole tulnud jaatavat vastust? Justkui kahe tooli vahele istumine – lõppkokkuvõttes jääd mõlemast ilma, aga kannatajaks on ju alaealine laps, kes elab ja õpib Eestis ning kelle isa elab ja töötab Eestis.”

Kirjas toodi põhjenduseks, et Euroopa Liidus kehtivate reeglite järgi on esmane peretoetuse maksja riik, kus lapse ema töötab. „Helistasin kirja saatnud ametnikule ja tema ei teadnud, miks leping lõpetati, aga soovitas abivalmilt vaide kirjutada. Panin selle posti koos Inglise poole äraütlemiskirjaga, mis peaks tõestama, et ka sealt poolt ei maksta toetust,” kirjeldas Katrin järgmist sammu.

Eelmisel nädalal saatis sotsiaalkindlustusamet teate, et vaie ei vasta nõuetele, ja palus puudused kahe nädalaga kõrvaldada: Katrinil tuleb kinnitada, et vaieldavas asjas ei toimu kohtumenetlust. „Sellest kirjast on raske aru saada. Vaie soovitati esitada käsitsi vabas vormis, aga ju siis see ei sobinud. Miks ma pean tõestama, et pole kohtus käinud? Loogiline on see, et nemad peavad tõestama, et ei pea lapsele toetust maksma,” leidis Katrin.

Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhi asetäitja Silver Tigane märkis, et peretoetuste maksmist Eestis saab jätkata siis, kui isik lõpetab töötamise Suurbritannias ja on taas Eesti alaline elanik. „Euroopa Liidu reeglite järgi on esmatähtis see, kus isik töötab. Juhul kui ta töötab Suurbritannias, on see riik esmane maksja. Kui ta seal ei töötaks, siis vaadatakse elukohta,” lausus ta.