Võrdõigusvolinik: vähemusgrupi õiguste pisendamine, laimamine ning nende vastu üles ässitamine on seadusega keelatud

 (60)
Mari-Liis Sepper
Mari-Liis SepperFoto: Tiit Blaat

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul astuks Eesti täna Riigikogule üle antud kooseluseaduse vastuvõtmisega esimese sammu lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste (LGB) ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks, mis puudutab perekonnaelu kaitset.

„Perekond on Eesti põhiseaduse järgi riigi kaitse all. Õigus pere luua ei ole rahvusvahelise inimõiguste arusaama ega Eesti põhiseaduse järgi seatud sõltuvusse inimese seksuaalsest identiteedist. Tänaseni on Eestis aga kehtinud olukord, kus samasooliste paaride kooselu ning sellest koosolest tekkivaid õigussuhteid riiklikult ei tunnistata,“ märkis Sepper.

Gei- ja lesbipaaride õigust perekonnaelu kaitsele on oma lahendites käsitlenud Euroopa Inimõiguste Kohus. Strasbourgi kohus on leidnud, et samasooliste inimeste püsiv partnerlus kuulub perekonnaelu kaitsealasse samamoodi kui heteropaari kooselu.

„Seadustades samasooliste paaride võrdsed õigused perekonnaelule ning selle kaitsele, saadab riik üliolulise sõnumi – te olete võrdsed kodanikud võrdsete õigustega, teie pered ja lapsed on Eestile sama väärtuslikud kui ükskõik millised teised pered,“ rõhutas Sepper.

Ta lisas, et ühtlasi aitab see lesbide, geide ja biseksuaalsete inimeste lähedastel aktsepteerida pereliikme või sõbra elanikkonna enamusest erinevat seksuaalidentiteeti.

Eesti ühiskonnas on tõrjuvad või sallimatust väljendavad hoiakud seksuaalvähemuste suhtes kahjuks üsna levinud, põhjustades muu hulgas diskrimineerimist nii tööelus, aga ka teenuste pakkumisel. See sunnib geisid, lesbisid ja biseksuaale varjama oma identiteedis seksuaalsusesse puutuvat osa.

Samal teemal:

„Sallimatus ei sobi kaasaegsesse inimõigusi asutavasse ühiskonda ega vii meie riiki edasi. Samasoolistele paaridele perekonnaõiguste tagamine on oluline samm kõigi Eesti inimeste võrdse väärtustamise poole, aidates ühtlasi kaasa sallivuse kasvule,“ toonitas Sepper.

Päevalehe küsimusele, mis seisukoha peaks tõrjuvate ning sallimatute vaadetega inimeste suhtes võtma, vastas Sepper, et sõnavabadus ei ole absoluutne. „See ei anna õigust sõimata või solvata, vastupidi kehtiv õigus kaitseb kõigi head nime ja au. See reegel kehtib ka veebifoorumites. Ajakirjandusväljaandel on võim ja voli panna piiri vihakõnele. Samuti on võimalik seda teha kohtu kaudu. Valitsus on ette valmistanud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mis puudutab just nn vihakuritegusid. Kas see muudatus hakkab piirama ka veebikontekstis toimuvat vihakõne, hetkel ei tea.“

Kui samasooliste kooselu heakskiit sõltub aga kellegi usulistest vaadetest, siis leiab Sepper, et isiklikul tasandil ei pea keegi lähtuvalt oma usulistest tõekspidamistest kõiki kooselamiseviise heaks kiitma.“ Ta lisas, et õiguslikud probleemid tekivad siis, kui astutakse võitlusse mittemeelepärase eluviisi või teatud teise vähemusgrupi vastu, nagu tema sõnul Eestis on ka lähiaastatel toimunud.

„Ühe vähemusgrupi õiguste pisendamine, nende laimamine ning nende vastu ülesässitamine on vaenu õhutamine karistusseadustiku tähenduses ja keelatud. Seoses karistusseadustiku muutmisega on põhiõiguste eest seisjatel kõrged ootused, et need vähemusgrupid, kes on seni olnud vaenu õhutamise adressaadiks, saavad Eestis parema kaitse kui senini.“

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare