Vormsi enn: ühelgi inimesel ei ole õigust…
Kuidas sünnipäev on möödunud? Kuidas tähistate?
Ärkasin nii nagu tavaliselt. Olen siin jumala ihuüksi. Ma sünnipäevadest suurt lugu ei pea, kui üldse mitte. Kedagi külla ka ei tule, kuigi mobiiltelefon ja arvuti kogu aeg heliseb-kõliseb. Pidu ei pea, ma pole elu sees oma sünnipäevadel pidu pidanud või nina täis tõmmand.
Kuidas aasta jätkub? Kas Eesti võib oodata positiivset aastajätku ja -lõppu?
Ilmselt asi hakkab lahenema, kogu see samane hullus maksab kätte. Hullus viib sinna punkti, et raha taga ajamine, ülepakutus, see sai oma. Nüüd on vaja orjarahval toibuda.
Mis see tähendab?
See tähendab seda, et kõik taandub orjarahva jaoks normaalsetesse piiridesse. Sest kõik oli ju nii üles push’itud. Toiduhinnad ja korterihinnad ja kõik muud hinnad, aga mitte jahenemine ei tule, vaid tuleb tasakaalustumine ehk selgus uuesti tagasi.
Juba lähikuude jooksul?
Ja-ja-jaa, sest see aasta on niuke nagu on. Ega ei saa olla.. aastad on nagu ilmgi. Ma olen alati imestanud, et mõned meediategelased kasutavad raadios – just kõnelev meedia – lauset „küll on kole ilm“. Aga oled sa mõelnud, kas on olemas koledat ilma? Mind enam ei hämmasta, mind lausa häirib selle lause kuulmine. Ilm on kole.. minu meelest kui möllab nagu täna öösel, siis see on ju fantastiline.
Kuidas teil seal praegu ilm on?
Meil? Ma olen jumala ihuüksi oma suure krundi peal.
Tuul on päris paras. Enam ei saja, juba hommikust peale. Aga selle eest öö läbi oli fantastiline möll. Ja tead kui hea on magada, kui vett kallab. Majal on plekk-katus ja kui vihm kolistab selle peal alla, siis on see ilgelt mõnus. Siis magad ja magad ja magad.
Kuidas olümpiale läinud sportlastel Pekingis läheb?
Pekki mingu see olümpia! Ma ei seedi mingisugust sporti, seda vähem tippsporti, seda raha võiks kasutada inimeste tervise jaoks.
Eesti sportlased läksid Pekingisse eestlaste raha raiskama?
Mitte ainult see, vaid kõik, mis spordimaailmas toimub. Milleks seda sporti vaja on, kui kõik need tohutud rahad võiks kulutada hoopis inimeste heaolu peale. Tippsport tuleks lõpetada, minu arvates, ja seda ma olen kogu aeg arvand.
Inimesed oskavad oma raha kulutada äärmiselt ebaotstarbekalt. Noh see on ka üks maailmaparadoks, või mina ei oska öelda, mis ta on. Ja selle kraan on olümpialiikumine.
Kultuuril raha pole, aga spordil on ja sporti minu meelest finantseeritakse kultuuri ridadest – see on jälle jälkuse tipp.
Tippsport ja olümpialiikumine on ka vale mõtlemise koolitus.
Kas Eesti inimestel pole vaja, kedagi kellele üles vaadata või kelle tegutsemist jälgida?
Ei ole, Eesti inimesel oleks pigem vaja kultuuri sisse finantseerida ja endasse sissepoole vaadata, mida saab kirjanduse, kultuuri ja kunsti abil. Mitte kellegi poole üles vaadata, orjarahvas nagu eestlane on, peaks lõpetama ülespoole vaatamise juba väga ammu.
Kas selline mõtlemine on muutunud aja jooksul?
Ei, see on sügavalt sees juba väga ammusest ajast. Nagu ma ütlesin, orjarahvas, ikkagi ei suuda veel lahti saada.
Kuidas inimesed saaks tervena püsida? Tervise alustala on samuti mõtlemine?
Kõige tähtsam ongi mõtlemine. Minu jaoks on olemas olnud üks põhitõde, mis on kõige alus, see on lause „ühelgi inimesel ei ole õigust…“. Selle üle tuleb mõelda.
Raskel ajal ikka see sama – olla eetilisem. Mida rohkem inimene hoolib teistest, empaatia, seda kergem on endaga hakkama saada ja seda raskemini talle haigused ligi tulevad. Mida suurem egotsentrist sa oled, seda rohkem tõbesid ja infektsioone sa külge saad, sest suudad mõelda ainult enda peale. Hoolida, hoolida, hoolida! Samasse süsteemi kuulub lause „Aukartus elava ees“, sest hoolida tuleb ka loomadest.
On sul uut retsepti, mida inimestele jagada?
Ei olegi uut retsepti. Inimene peab ennast rohkem vaatama.
