Vormsi päästab Prästvike järve
Vormsi vald on käsile võtnud saare üheks olulisemaks looduslikuks vaatamisväärsuseks peetava kaitsealuse Prästvike järve kinnikasvamisest päästmise.
Vormsi vallavanemal Ene Sarapuul on järve taastamise mõte juba ammusest ajast. “Eesmärgiks on parandada kalade kudemistingimusi selles rannajärves,” ütles Sarapuu. “Aastatega on roog seal võimust võtnud ning haugidele, ahvenatele ning merest järve kudemas käivatele särgedele ja ka säinastele kudemiseks sobilikud tingimused praktiliselt kadunud. Vaid viiendik järvest on veel roovaba.”
Kuna ligemale 40-hektarise pindalaga järv on pilliroo vohamise tõttu ka madalamaks jäänud, tahab vald selle põhja kalade kudemisvõimaluste parandamiseks kanalid süvendada. “Tervet järve pole võimalik süvendada, sest veekogu on allikatoiteline ning tööd võivad piirkonna põhjavee tasemele mõju avaldada,” ütles Sarapuu. “Kalade olukorra parandamisel tuleb arvestada ka seda, et korrastustööd ei kahjustaks lindude ja loomade järveäärseid elupaiku.”
Koprast tuleb lahti saada
Lisaks süvendustöödele on plaanis Prästvike järv ulatuslikumalt roostikust puhastada ning järve merega ühendav oja tahetakse kalade liikumise hõlbustamiseks kärestikulisemaks muuta. “Samuti peame lahti saama Vormsi ainukesest koprast, kes ojas vett paisutab,” märkis Sarapuu.
Praegu on valmimas järve taastamise keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis peaks vallavanema jutu kohaselt andma ka vastuse, kas ja kuhu Prästvike ümbrusesse on võimalik huviliste jaoks loodusradasid ja vaatlustorne teha.
“Kui oleme uuringutega ühele poole saanud, tuleb tööde jaoks uuesti raha leida,” ütles Sarapuu, kelle sõnul läksid prae-gused uuringud maksma ligi 700 000 krooni. “Hinnanguliselt mitu miljonit krooni maksvate töödeni jõuame raha leidmisel loodetavasti ülejärgmisel aastal.”
Looduskaitseliselt väärtuslik järv
•• Vormsi suurim (umbes 38 ha) Prästvike järv on saare ainus vana rannajärv, mis on säilitanud oma tähtsuse paigana, kuhu rannikumere kalad kudema pääsevad. Teistel rannajärvedel Dibyl ja Kärrslätil on ühendus merega nüüdseks juba katkenud.
•• Järv on osa Vormsi maastikukaitsealast, mis omakorda kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Selle põhjaosas esinevatest arvukatest allikatest on suurim järvekese moodustav Suurallikas, mille suvine vooluhulk on umbkaudu kümme liitrit sekundis.
•• Põhjakaldale jääb ka Raviallikas, mille nimi tuleb vee lubjasoola- ja rauarikkusest, mis annab sellele tervistavad omadused.
•• Prästvike järve põhjaosa lubjarikkas allikasoos on endale kasvukoha leidnud kuus teise ja kolmanda kaitsekategooria taimeliiki: soohiilakas, harilik muguljuur, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, kärbesõis ja lodukannike.
•• Looduskaitsealustest lindudest on järve ümbrusest leitud hüübi, roo-loorkulli ja ka sookure pesitsemiskohti.
