Järveuurijate kinnitusel hakkas Eesti suurte järvede põhjavee ja pinnasevee tase alanema juba möödunud aastal.

Argimõistus ütleks, et tänavuste vihmadega peaksid veekogud pigem üle serva ajama. Tegelikult on Võrtsjärve kaldamuulid ja sadamasillad kuival ning laevad liivas kinni. Peipsiga on sama lugu.

"Veetõus ja langus on inertsed protsessid," selgitab Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ingmar Ott. "Võtab aega, kuni maa jälle küllastub. Need tsüklid kestavad kuni kolmkümmend aastat. Kõrgveeperiood kestis 90-ndate alguseni, nüüd on alanud pikk madalveeperiood.

Kalavarud on normis

Angerjauurija Andu Kangur kinnitas, et Võrtsjärve kalavarud on enam-vähem normis. Hirm, et kakskümmend tonni angerjat talvel otsa saab, võis tema oletusel olla ka ülepingutatud, sest kaluritele on kasulik, kui järve ametlikud kalavarud on väiksemad kui tegelikud. "Teatud hulk kalu siiski hukkus," rääkis kalabioloog. "Osa kalu jäid talvituma järve lõunaossa, kus jää ulatus praktiliselt muda peale. Nemad ei suutnud ära põgeneda ja külmusid, kaasa arvatud angerjad. Aga järve põhja- ja keskosas asi nii hull ei olnud, seal jäi jää ja muda vahele ikka veekihikene."

Koha kevadine kudemine oli Kanguri sõnul enam-vähem normis ja see määrab koha uue põlvkonna arvukuse.

"Veetaseme alanemine ei ole küll mingi loodusõnnetus, kuid ikkagi erakordne asi ja kõik, mis on erakordne, lööb elu rööpast välja," räägib Võrtsjärve kandi rahvas. Ingmar Oti sõnul on Võrtsjärv õieti veekilekene. Kõige veerohkemal aastal on keskmine sügavus 3,7 meetrit, kõige kuivemal aastal 1,7. Praegu on ligikaudu 2,4 meetrit. Kui keskmine veetase meetri jagu alaneb, siis on järve maht peaaegu poole väiksem ja ka pindala väheneb kuni viiskümmend ruutkilomeetrit.

"See tähendab tunduvalt suuremat reovee kontsentratsiooni, kinnikasvamisprotsessid kiirenevad, kaldavöönd tungib peale," loetleb Ingmar Ott järve praegusi väljavaateid. "Kalade elutingimused on halvemad. Ja peale kõige muu on järv mudane ja ebaesteetiline."

"Võrtsjärv on ju vanast ajast teada virtsane järv, ega tal asjata selline nimi ole," räägivad kalamehed teadlasele lisaks.

"Mida väiksemaks jääb järv, seda suurem on püüniste arv pindalaühiku kohta. Võime järve kiiremini tühjaks lüpsta," lisab kalabioloog oma negatiivse prognoosi. Madalseis rikub järve talvise veerezhiimi. Mida väiksem on vee maht, seda kiiremini saab hapnik vees otsa.

Ott mainib, et Peipsiga on lugu veelgi hullem, seal takistab madalseis laevaliiklust. Selle aasta mais ei saanud limnoloogide laev Eesti väravatest läbi, ähvardas kinni jääda. Hüdroloogid prognoosivad, et ka Vene väravad Piirissaarest ida poole sel suvel sulguvad.

Võrtsjärv lukku

Kui sai selgeks, et taas on algamas madalseisu periood, tegid Võrtsjärve kalurid ettepaneku veetaset järves kunstlikult hoida. "Kalurid on huvitatud stabiilsest saagist, nad on suhteliselt rahakad inimesed ja siin on nende majanduslik huvi taga," nentis Ingmar Ott. Teadlaste ees on nüüd küsimused, kuidas seda teha, mida see endaga kaasa toob ja kas inimene üldse tohib nii ulatuslikult loodusele vahele segada.

Ott kommenteeris, et lüüsregulaatori ehituse ahvatlus on suur: järvel on kolmkümmend sissevoolu, aga ainult üks väljavool. üks muldkeha ette ja korras. Aga mis juhtub nende aladega, mis jäävad n-ö Emajõest allapoole, mis Võrtsjärve veest ilma jäävad? Oti hinnangul on see nii lai probleemistik, et järveuurijad seda üksi ei lahenda, vaja on paljude erialade teadlaste, majandusmeeste ja praktikute põhjalikku koostööd.

Andu Kangur kalateadlasena on veendunud, et veetaseme reguleerimine tuleb järvele kasuks. "Kõige lihtsam on vedada Rannu jõesuu kive täis," räägib angerjauurija. "Aga minu jaoks pole see lahendus. Ma pean saama sealt kõik lahkuvad angerjad kätte. Lüüsiga tuleks siduda angerjalõks. Missugune? Oskan ainult rääkida, kuidas mujal on tehtud." Kanguri sõnul on kalurid põhimõtteliselt nõus lüüsi ehitust finantseerima.

Nädalapäevad tagasi saatsid järveuurijad oma esialgsed ettepanekud koos majandusarvestustega Tartu, Viljandi ja Valga maavanematele. Maavanemad esitavad oma järeldused ka valitsusele. Kas Võrtsjärv jääb oma mudast nime õigustama või leitakse järve arenguks teine lahendus, peaks selguma enne madalseisu lõppu.

ANU JõESAAR