Võrumaale kerkib päikesepark

 (6)
Võrumaale kerkib päikesepark
Energy Smart kavatseb Kurenurme ehitada samasuguse päikesefarmi kui Saksamaal.Energy Smart OÜ

KIK-i toel valmiv park peaks tõestama päikeseenergeetika tasuvust Eestis.

Päikesepaneelide tarnimisega tegelev hulgimüügifirma Energy Smart OÜ hakkab sel suvel Sõmerpalu valda Kurenurme külla rajama Eesti esimest päikeseelektrijaama. See katsejaam peaks kummutama levinud arusaama, et siinmail ei tasu päikesekiirgusest elektrit toota. Energy Smart OÜ esindaja Viido Polikarpus rääkis, et 100 kW võimsusega ja kolmel-neljal hektaril laiuma hakkava päikesepargi ehitustööd lähevad lahti augustis. „Kui saame heina augusti esimesel nädalal maha niidetud, saame asjaga kohe pihta hakata,” sõnas ta. Kui algul oli Austraalias ja Saksamaal alternatiivenergeetika alal tegutsenud ning hiljuti Eestisse kolinud Michael Wegecsanyi asutatud ettevõttel plaanis püsti panna neljakümnest päikesepaneelidega tornist koosnev päikeseelektrijaam, siis praeguse seisuga kerkib Polikarpusele kuuluva Klõbi talu maadele viisteist torni.

Polikarpus kirjeldas, et iga ligi kuue meetri kõrguse torni küljes on kokku 37 päikesepaneeli. Ühtlasi märkis ta, et Kurenurme päikesepark tuleb eriline selle poolest, et päikesepaneelide efektiivsuse suurendamiseks hakatakse kasutama nn päikesejälgijaid, mille sensorid suunavad paneele pidevalt kõige valgusküllasemate kohtade poole – selgetel ilmadel päikese, pilviste ilmadega aga hõredama pilvisusega taevaosade poole. „Talvel, kui lumi maas, võivad paneelid vaadata hoopis alla lumelt peegelduva valguse poole,” lisas Polikarpus, kelle sõnul peaks katsejaama toodetud elekter katma umbes sadakonna majapidamise vajaduse. Päikesepark peaks plaanide kohaselt valmis saama ja elektrivõrku ühendatama kuue kuuga. Kogu projekti maksumus küünib kuue miljoni kroonini, millest poole ehk ligi 2,9 miljonit krooni otsustas hiljuti Energy Smartile toetusena anda keskkonnainvesteeringute keskus. Ülejäänud osa investeeringust tuleb ettevõttel endal välja käia.

Samal teemal:

Pilvisus Eestis väheneb

Polikarpus märkis, et päikesepargi rajamisega soovib Energy Smart vastupidi üldlevinud seisukohale tõestada, et Eestis tasub päikeseelektri tootmist arendada. „Eestis mainitakse taastuvatest energiaallikatest rääkides miskipärast vaid tuult ja biokütuseid. Samas on siin päikesekiirgust rohkem kui näiteks Poolas või Ida-Saksamaal,” tähendas ta. Klimatoloog Ain Kallis kommenteeris, et päikesekiirguse poolest on Eesti asukoht tõesti võrreldav Põhja-Saksamaaga. „Kümmekond aastat tagasi oli levinud arusaam, et meie oludes on vähe tõenäoline, et päikest hakatakse rakendama elektri tootmisel. Nüüd on tehnoloogia kiire areng selle aina perspektiivsemaks muutnud,” rääkis ta. „Vasta­vad seadeldised on viimastel aastatel palju võimsamaks muutunud ning välja on töötatud ka väga palju selliseid materjale, millest kümmekond aastat tagasi ei osatud unistadagi.”

Kallis viitas, et peale tehnoloogia kiire arengu on päikeseenergeetika arendamise Eestis mõttekamaks muutnud ka asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on meil pilvisust aina vähemaks jäänud ja päikesekiirguse hulk selle võrra suurenenud. „Sõmerpalu jääb Eesti ühte pilvisemasse ossa. Kui seal arendatav päikesepargi projekt õnnestub, peaks see näitama, et päikeseelektrit on võimalik toota ka suhteliselt keerulistes oludes,” osutas Kallis.

Ka TTÜ katsetab päikesepaneele

•• Päikesepaneelide uurimisega tegelev Tallinna tehnikaülikooli professor Jüri Krustok kinnitas, et päikest on Eestis elektri tootmiseks piisavalt. Tema sõnul on päikeseenergeetika areng Eestis lapsekingades, kuna erinevalt vana Euroopa riikide praktikast meil päikesepaneelide soetamist riiklikult ei toetata. „Kuna päikesepaneelid on väga kallid, muudab see ka päikesest elektri tootmise rentaabluse küsitavaks,” selgitas Krustok.

•• Krustok märkis, et praegu võib Eesti kõige suuremaks päikesepargiks pidada tehnikaülikooli viienda korpuse katust. See on kaetud eri tootjate päikesepaneelidega, katsetamaks, kui palju need meie oludes elektrit toodavad.

•• Eesti kõige päikeselisem kant on Vilsandi, kus päike võib paista kuni 268 päeval aastas. Kõige pilvisemas kandis Raplamaal Kuusikul võib aga päike aastas paista vaid 234 päeval.

•• Arvestuste kohaselt läheb näiteks elumaja katusele ühe kilovatise võimsusega päikesepaneelide süsteemi paigaldamine maksma umbkaudu 70 000 krooni. Selle toodetavast elektrist peaks piisama kogu majapidamise vajaduse katmiseks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare