Eesti on üks Kesk- ja Ida-Euroopa parimaid näiteid tänu oma järjepidevusele ministeeriumi ja haigekassa ülesehitamisel.

Arengut on näha tervishoiu organiseerimisel: et suur osa tervishoius olevast rahast tuleb riigi kaudu, mitte otse inimestelt. See on oluline, sest kui inimesed peavad arsti juurde minnes palju lisaks maksma nagu näiteks Lätis, siis see tekitab suuri takistusi arsti juurde pääsemisel. Eestis on siiski ka mureks põhjust, kuna siin on suurenenud see osa ravirahast, mida inimesed ise arsti juures lisaks maksavad.

•• Millal peaks riik haiglate tegemistesse sekkuma?

Eesti-suurusel maal ei maksa jätta suuri hooneid ja kalleid meditsiiniseadmeid käsitlevaid otsuseid teenusepakkujate otsustada. Muidu võib tekkida olukord, et inimese kohta on rohkem väga kalleid aparaate kui suuremates maades.

Teil on tulemas uued probleemid, näiteks HIV, millel on ka tõsised majanduslikud tagajärjed. See vajab poliitilisel tasandil otsust ja prioriteetide kohandamist. Kui te ei tegele sellega praegu, siis viie või kümne aasta pärast on probleem juba väga tõsine.

•• Mida arvate Eestis sisemajanduse koguproduktist (SKP) tervishoiule eraldatud 5,1 protsendist, mis on väiksem EL-i ja ka Ida-Euroopa maade keskmisest?

See võib olla väike EL-i keskmisega võrreldes, aga Eesti sissetulekuga riigi puhul pole 5,1 protsenti erandlik.

Leedu eraldab SKP-st rohkem raha kui Eesti, Läti vähem. Aga Eestis peab patsient ise oma taskust vähem juurde panema. Näiteks Lätis tuleb veidi alla poole tervishoiukuludest patsiendil ise juurde maksta, Leedus ligi 40%. Eestis on see umbes 23%.

•• Eestis ollakse rahulolematud, et inimene maksab küll sotsiaalmaksu, aga kui arsti juurde läheb, siis on seal järjekorrad ja ta ei saa oma raha eest vajalikku abi. Mida vastaksite?

See on üldine probleem kõikjal, et inimesed ei ole tervishoiu-süsteemiga rahul. Sama kaevatakse sageli ka Suurbritannias, kus on pikad järjekorrad, eriti kirurgi juurde pääsemiseks. Tõsi on, et inimene peaks saama arsti juurde mõistliku ajaga, kuigi see on ilmselt igal maal kultuuriliselt erinev.

Samas võib seda võtta ka positiivselt – tähendab, et inimesed on järjest enam oma õigustest teadlikud. Aga nende ootuste ja nõudmistega on poliitilisel tasandil raske tegeleda, sest nõudmiste hulk on piiramatu, kuid ressurssidega nii ei ole.

Ressursid ammendumas

•• Sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul on peagi ammendumas kõik ressursid ja igal juhul tuleb leida viise tervishoiuvaldkonda raha juurde toomiseks.

•• “Oleme jõudnud tervishoiukulude osas kriitilisele järjele,” ütles minister Pomerants tervishoiufoorumil. “Igal juhul tuleb tervishoidu raha juurde leida, olgu selleks võimaluseks kapitalikulud või töövõimetushüvitis.”

•• Sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand lisas, et pärast haiglate reformimist ei saa haiglad enam raha kohalikelt omavalitsustelt ning haiglate kapitalikulude katmine oleks mõistlik. S. L.