Wiedemanni auhinna võitja: keelel peab olema sõjavägi

Eile peaministrilt Wiedemanni keeleauhinna vastu võtnud keeleteadlane Tiit-Rein Viitso märgib, et eesti keelega ei ole praegu kõik kaugeltki korras.

 •• Palju õnne auhinna saamise puhul! Mis te arvate, miks te saite selle auhinna just tänavu?

Miks just nüüd, on raske küsimus. Meil on palju väga väärikaid inimesi preemia saanud. Ju siis lõpuks jõudis järg ka minuni.  

•• Muu hulgas tõi haridus- ja teadusministeerium esile, et teid tunnustatakse lühimälulisuse vastu võitlemise eest eesti keele asjade ajamisel. Mis asi on lühimälulisus?

See on ühelt poolt inimlik omadus, ka mul on lühike mälu. Aga on asju, mille puhul ei tohi mälu lühike olla. Omaette kurb nähtus on see, et erinevate erialade inimesed ei tunne oma ala eesti keelt. Siis on valed sõnad valedes kohtades.

•• Miks on eesti keelel võrreldes enamiku teiste soome-ugri keeltega nii hästi läinud?

On öeldud, et selleks, et keel saaks hästi toimida, peab keelel olema sõjavägi. Keel riigikeelena peab toimima igal alal, millega riigis tegeldakse. See on suur nõue, eriti väikerahvale, sest kahtlemata on keele ülalpidamine kallis, aga riik on ka kallis. Ma ei ütleks, et praegu eesti keelega kõik korras on.

•• Mis ei ole korras?

Kõige suurem on eestikeelse terminoloogia küsimus, sellega ei ole kõik korras.

•• Ohtralt toorlaene on terminoloogias tõesti tunda. Kes peaks olukorra parandamisega tegelema?

1990-ndatel panin ette, et oma ala terminoloogia eest hoolitsemine peaks olema iga professori kohustus. See ei jõudnud kuhugi. Kõik see, mis puudutab riigitasemel asjade ajamist, pole enam ülikoolide juhtida ja selle eest peaks riik hoolt kandma. Aga selleks, et asjad hästi sujuks, on vaja omaette institutsiooni, omaette terminiarhiivi või andmebaasi, kus oleks minevikust tänapäevani kirjas, millised terminid kus käivad. Keegi peab seda valvama. Selleks peab olema asutus, näiteks eesti keele instituut, aga vaja on riigipoolset tellimust, et  inimesi koolitada. Esimese vabariigi ajal oli Johannes Voldemar Veski see, kellel oli ülevaade. Praegune aeg on raskem. Asjast ülevaate saamine nõuab suurt tööd.

•• Mis eesti keelt veel ohustab?

Tundub, et eesti keele õpetamine koolides on alla käinud. Mul pole täit ülevaadet, kui palju tunde läheb koolides eesti keele õpetamiseks, kuid tundub, et sealt on osa lõigatud teistele tähtsatele ainetele. Ka õppetemaatika osas võib olla puudusi. Olen näinud väga kõrgetel kohtadel olevate juristide kirju, kus on keelealased, ütleme, puudujäägid. Aga see on väga õrn sõna selle jaoks. Otsisin viisakat tugevamat sõna…