Wikileaks: Valgevene isevalitseja avaldas Paetile nördimust vähese toetuse üle
Ühendriikide Tallinna saatkonnas Paeti Valgevene visiidist rääkimas käinud välisministeeriumi ametnik Risto Roos nentis, et ministri ja riigi valitseja Aleksandr Lukašenka kohtumine kestis plaanitust kolm korda kauem, kuna Valgevene valitseja lihtsalt ei lõpetanud juttu ära.
Kohtumine vältas algselt plaanitud 30 minuti asemel 90 minutit ning sai lõpu pärast seda kui Paet teatas, et ta jääb oma lennust maha kui ta veel vestlema jääb.
Lukašenka rõhutas, et kuigi Eesti on EL-i ja NATO liige, siis ei pea ta Eestit Valgevene vaenlaseks. Paet väitis, et Valgevene ei peaks NATO-t vaenlaseks pidama, kuid Lukašenka ei nõustunud sellega.
Valgevene valitseja leidis, et tänu neile saab EL rahulikult magada, kuna valgevene tõkestab illegaalsete immigrantide pääsu läände, kuid kurtis, et EL ei tunnusta riiki sellise teene eest.
Lukašenka väitis, et EL-i poolt kehtestatud „naeruväärsed sanktsioonid” Valgevene suhtes ei ole riiki kuidagi nõrgestanud. Ta rõhutas, et on andnud valitsusele käsu „teha mitte midagi EL-ile meelepärast” enne seda kui hakatakse kaaluma sanktsioonide lõpetamist.
Sanktsioonid kehtestati 2004. aastal president Aleksandr Lukašenkole ja 36 ametnikule pärast seda, kui Euroopa Liit tunnistas Valgevene valimistulemused kehtetuks.
Valgevene ametnikele seati piiranguid EL-i sissesõiduks ning nende isiklikud arved on EL-i pankades külmutatud.
Lukašenka avaldas nördimust selle üle, et EL ei ole talle avaldanud kiitust selle eest, et ta on riigis reforme läbi viinud või jätnud tunnustama Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse.
Paet tõstatas kohtumisel ka Valgevene opositsiooni kehva kohtlemise temaatika, kuid Lukašenka väitis, et olukord pole sugugi nii hull ning mõned tema vastased on tema endised liitlased, kes on pöördunud tema vastu, kuna ta ei andnud neile piisavalt häid ametikohti.
Saddam Hussein lubas gaasi poole hinnaga
Lukašenka väitis Paetile ka seda, et Iraagi kunagine juht Saddam Hussein oli talle 2003. alguses helistanud ning palunud teda vahendama rahukõnelusi USA ja Iraagi vahel.
Hussein oli Lukašenkale pakkunud vastutasuks gaasi poole hinnaga ning väitis, et Iraagi valitsusel ei ole mingit seost al-Qaedaga ning nende valduses ei ole massihävitusrelvi.
Lukašenka oli kohtumise väitel jäänud Vene-vastasele toonile ning ta avaldas lootust, et Rootsi, Soome ja Taani takistavad NordStreami ehitamist. Ta näeks parem seda, et gaasijuhe ehitataks mööda maad ning läbi Valgevene, mis läheks maksma umbes kümnendiku NordStreami hinnast.
Tallinna Ühendriikide saatkonnas koostatud dokumendis rõhutatakse, et Eesti valitsus on Valgevene demokraatlike reformide aktiivne toetaja, kuigi tegemist ei ole riigi peamise välispoliitilise prioriteediga. Samas loetakse ette ka riigid, mis on Eesti välispoliitika prioriteedid: Afganistan, Gruusia, Moldova ja Ukraina.
Dokumendist selgub, et Ühendriikide esindajad on Eesti valitsusega sama meelt ning antakse maksimaalne panus, et tugevdada Valgevene demokraatlikku opositsiooni.
Ameeriklaste hinnangul on nad loonud vähemalt enda jaoks mitmeid kasulikke kontakte Tallinna ja Minski saatkondade ning Eesti välisministeeriumi ning Eesti Minski saatkonnaga.
Ühtlasi avaldas Ühendriikide saatkond lootust, et ameeriklased saavad tugevdada püüdlusi muutuse läbi viimiseks Valgevenes ning pakkuda oma abi igal võimalusel.
