Wismari raveliini käikudes algavad väljakaevamised
"Mulje on vapustav! See on viimaste aastate parim leid," ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, kinnitades, et väljakaevamistööd OÜ-lt Tael on juba tellitud, teatas Raepress. "Millal töödega saab alustada, sõltub linnaeelarve rahade eraldamisest. Tõenäoliselt jääb see järgmise aasta peale. Hea, kui sel aastal me saame need käigud mõõdistatud ja eskiisplaanid valmis."
Enne Põhjasõda ehitati võimsamate suurtükkide eemalehoidmiseks Toompea kindluse külje alla uus mullast kaitseehitiste liin, mille hulka kuulub ka Wismari raveliin. See pidi kaitsma rünnakute eest Ingeri bastioni ehk praeguse Harjuvärava mäe ning Rootsi bastioni ehk Lindamäe vahelist kaitseta ala, kus praegu kulgeb Toompea tänav. Bastionid valmisid juba 16. sajandi esimesel poolel enne Liivi sõda. Raveliinid ehitati 1680-1690. aastatel ning Wismari uue raveliini ehitus oli dokumenteeritult pooleli veel 1696. aastal.
Sel nädalal avastatud 12-kambriga tunnelid, mis kulgevad Harjuvärava mäe sihis Toompea poole, ja suur kogunemissaal nende käikude keskel olid arheoloog Peeter Talvari sõnul mõeldud raveliini kaitsemeeskonna ja varustuse jaoks. Võlvitud liivakivisse raiutud tunnelite väärtus on arheoloogi jaoks eelkõige selles, et nad on säilinud täpselt sellistena nagu nad maha jäeti, erinevalt bastionite servadesse ehitatud kasemattidest, mida kasutati nõukogude ajal tsiviilkaitsevarjendina.
Kaarli puiesteele hambapolikliiniku kõrvale ehitab ehitusfirma FKSM büroohoonet koos maa-aluse parklaga. Tunnelite lakke tekkis auk parkla elektrikaablite tunneli kaevamistööde käigus. "Elektrikaablite tunnel jääb kohe meie tunnelite tasapinna kohale. Ühe tunneli põrandast saab teha luugi teise tunneli lakke," selgitas Dubovik.
Talvari sõnul on ehitusfirma geodeetiliste tööde käigus tunnelid juba kaardistanud. "Need käigud on tänasel linnaplaanil juba olemas," nentis Talvar. "Meil on tarvis lähemate nädalate jooksul puhastada välja raveliini tipp, mis jääb praegusele ehitusplatsile. Edasiste töödega on aega, sest mitte miski ei ole hävimisohus."
See, kas tunnelid saavad kunagi ka turismiobjektiks, sõltub eelkõige linna eelarvest ja teiste investorite rahalistest võimalustest. "Rootsi bastioni 150 meetri tunnelite restaureerimiseks ja rahvale avamiseks on eskiis ammu olemas ning see oleks nõudnud vähemalt 4 miljonit krooni," tõi Dubovik paralleeli senini kasutamata võimaluste kohta..
