Yana Toomi ristiretk venekeelse õppe säilitamiseks võib viia kohtuni
„Ma olen väsinud olemast eesti rahva kõige suurem vaenlane,” teatab Tallinna abilinnapea Yana Toom, kelle eestvedamisel taotlevad 11 pealinna gümnaasiumi luba säilitada ka järgmisest õppeaastast venekeelne gümnaasiumiõpe.
Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt peaksid kõik gümnaasiumid uuest õppeaastast üle minema eesti õppekeelele, kuid Yana Toom tunnistab, et tema vähemalt Tallinnas praegustel tingimustel sellele üle minna ei lase ja läheb kohtuni välja, et oma seisukohti kaitsta.
„Õpetajakaadrit pole piisavalt, sest näiteks geograafiaõpetajaid on meil pealinna peale kolm tükki; teiseks öeldakse, et oli ju aega eesti keelt õpetada, kuid saavutada taset C1 pole kerge, eriti õpetajal, kes töötab 60–70 tundi nädalas; kolmandaks on õpetaja näiteks õpetanud 20 aastat füüsikat vene keeles ja nüüd ta ei leia lihtsalt motivatsiooni, et hakata enda töö jaoks eesti keelt juurde õppima,” loetleb Toom linna protesti põhjuseid.
Kes kellele survet avaldab?
Pealinnas kerkis eesti keelele ülemineku probleem Yana Toomi abilinnapeaks asumisega eelmise suve hakul, kui senine abilinnapea Kaia Jäppinen tervisehädade tõttu ametist loobus. Tallinna 22 vene gümnaasiumist taotles luba tööd vene õppekeeles jätkata 11 ja osa direktoreid räägib mitteametlikult, et just Yana Toom avaldab survet taotlusega liituda.
Toom nimetab end viie lapse emana aga olukorraga ka seestpoolt kursis olevaks. Seetõttu polevat ta ministeeriumi reformiplaanidega sellisel kujul nõus ja on üritanud seda ka koolidele selgeks teha.
„Minu tütar õppis eesti keeles ja poisid õppisid vene keeles, kuid mina ei taha enam, et minu lapsed eesti keeles õpiksid, andke mulle andeks, aga mul on väga raske hoida enda tütart minuga samas kultuuriruumis, mis on minu jaoks väga oluline, sest me loeme ju näiteks ju erinevaid raamatuid juba,” toob Toom näite oma perekonnast. „Enne minu tulekut olid direktorid väga tugevasti survestatud haridusministeeriumi ja linna haridusameti poolt ja tööle tulles küsisin ameti käest, et kuidas üleminekuga lood on. Öeldi, et kõik on OK, oleme valmis ja lähme üle, aga ma teadsin lapsevanemana, et nii see päris pole. Ma ütlesin seejärel koolidele, et tunnistage, kui te pole valmis, seejärel me toetame teid taotlustes ja oleme valmis minema kohtuni välja.”
Toom nimetab seejuures üht gümnaasiumi enda õudusunenäoks, sest kool ei soovinud taotlusega liituda ja kavatseb gümnaasiumiastmeks vajalikud 57 kursust täita valikainetega. „Gümnaasiumiõpilane saab valikainena läbima kursuse „Liikumine värskes õhus” või „Füüsilised oskused ja oskus liikuda” – absurd!” toob Toom näite. „See on Potjomkini küla, kõige ehtsam Potjomkini küla, sest me olimegi koolipidajana olukorras, et kas me soosime sellist valetamist või me üritame saada ministeeriumiga laua taha ja küsida, et mis me nüüd siis teeme.”
„Mjeil on siin keelekjümblus”
Toomi hinnangul oleks olukorra lahendamiseks vaja hakata kiiremas korras õpetama vene koolidele uusi õpetajaid, sest üle poole vene koolide õpetajaid on juba üle 50-aastased. Teiseks peab ta oluliseks hakata eesti keelt õpetama liivakastist ehk lasteaiast. „Minu enda laps käib vene lasteaias ja oskab nelja eestikeelset sõna: arbuus, apelsin, krokodill ja ema. Või alles käisime me Sillamäel lasteaias ja küsisime lastelt, et mida te siin teete, ja õpetaja ütles meile: „Tjere, mjeil on siin keelekjümblus,”” matkib Toom nähtut-kuuldut. „Me peaks hakkama igapäevaselt lasteaedades õpetama eesti keelt ja mitte seda tegema hakkama gümnaasiumis, sest see viib meil ju õppeedukuse väga tugevalt alla.”
Linna avaldus peaks jõudma järgmiste päevade jooksul ministeeriumisse, kust see läheb edasi valitsusse arutamiseks. Kui valitsus Tallinnale ja ka Narvale, mille osa koole taotleb samadel põhjustel vene keeles õpetamise luba, selleks luba ei anna, siis ähvardab Toom minna kohtusse. „Ma usun, et me selle võidame, aga ma ei usu ka, et see oleks võimalik, et üks haritud inimene, Tartu ülikooli endine rektor, ei saa aru, et midagi pole teha, kui koolil on eesti keeles õpetamise jaoks viis ja pool õpetajat,” ütleb Toom ja lisab, et ka tema riigikokku mineku järel ametisse astuv abilinnapea ei nõustu seisukohti leevendama. „Nii palju kui mina tean, on ta asjaga kursis ja kavatseb samuti selle eest seista.”
Kommentaar
Tõnis Lukas,
haridusminister
Kahtlemata kannustab Yana Toomi iseenda erakonnapoliitiline huvi. Sellest on selgeim märk, et valimiskampaania ajal peetud kogunemistel soovitas ta tõepoolest suurel osal venekeelsetel gümnaasiumidel pöörduda valitsuse poole, et see jätaks kõikjal üheaegse eesti õppekeelele ülemineku ära. Ja mitte ainult – soovitati taotleda ka põhikoolis vene keeles õpetamise luba. See oli juba selgelt puumunadega petmine ja lapsevanemate tunnetel mängimine, sest põhikoole praegune üleminek ei puuduta ja selle jätkamiseks pole mingit eriluba vaja. Koolijuhid näevad, et nende koolide konkurentsivõime sõltub sellest, kas neil on veenev eestikeelne õpe või mitte, ja on sellisest poliitilisest survest üldjuhul häiritud. Koolid ootavad, et neid ei kasutataks ära poliitilistes mängudes. On ju selge, et see, kes praegu õpilaste vähesuse tingimustes arengus maha jääb, kaotab õpilasi – kes suudab aga korraga nii eestikeelse kui ka aineõppe taset tõsta ja ka samal ajal oma keele ja kultuuri süvatundmist pakkuda, saab õpilasi juurde. Vaadates praegust venekeelsete koolide arvu ja õpilastega täituvuse suhet, on ilmne, et vene taustaga gümnaasiumide arv peaks lähiaastatel võib-olla isegi poole võrra vähenema. Praegu taotlevadki pooled neist (11) ülemineku ärajätmist. Küllap siis need kaovad ja alles jäävad need, kes on sellest sügisest lõplikuks üleminekuks valmis. Vähemalt mina arvan, et riik peab olema siin järjekindel!
