Žüriiliige: „Kuldsõduri“ projekti külmutamine lõhnaks tsensuuri järele
„Mina olen seda projekti pooldanud algusest peale ning jään praegugi oma seisukoha juurde,“ rääkis Tallinna Kunstihoone kuraator ning kultuurikriitik Anders Härm Päevaleht Online’ile.
Eile teatas kultuuriministeerium, et soovib Kristina Normani töö „After-War“ Eesti esindajaks Veneetsia 53. biennaalile valinud rahvusvaheliselt žüriilt täiendavat eksperthinnangut seoses kunstiprojektiga.
Kas kultuuriministeeriumil ei või olla soov uue eksperthinnagunõudega kogu projekt külmutada?
Härmi sõnul oleks sellisel juhul tegemist väga kahtlase kultuuripoliitilikaga. „Kõige kõrgemal tasandil sekkumine kunstiprotsessi, mis põhimõtteliselt on võrreldav teatud mõttes tsensuuriga,“ ütles ta.
„Mina ei soovita kultuuriministeerium ja üleüldse vabariigi valitsusel hakata tegelema tsensuuriga. See jätab väga vale mulje sellest, mis asi on demokraatia ja kuidas see peaks toimima.“
Kui projekt seisma panna, siis tekiks sellest Härmi hinnangul palju kära ja Eesti jaoks palju pahandust.
Norman ei läinud kunsti tehes liiga kaugele
„Väga erinevatest inimestest kokku pandud ekspertide žürii valis demokraatliku konkursi korras välja selle projekti esindama Eestis Veneetsia kunstibiennaalil. Leidsime, et see projekt on kõige tugevam, parem ning õigem, sest ta tegeleb oluliste sotsiaalpoliitiliste küsimustega, mis meie ühiskonda lõhestavad,“ ütles Härm.
Kunstiprojekt üritab tema sõnul mingis mõttes ikkagi positiivse lahenduse poole liikuda, erinevalt väga paljudest poliitilitest jõududest, kes on rahul aset leidnud ühiskondliku segregatsiooniga.
Härmi hinnangul ei ole Norman oma kunstiteosega liiga kaugele läinud. „See aktsioon oli projekti osa juba algusest peale ja seda žüriiliikmed aktseptseerisid selliselt,“ lisas ta.
Prokssõduri juhtum on Härmi hinnangul üks väheseid asju, mille kaudu viimastest aastatest Eestit üldse kuidagi teatakse.
„See küsimus on rohkem kui aktuaalne ning jätkuvalt päevakorral. Kui vaadata neid Eesti vabariigi poolt aktiviseeritud inimesi, kes varasema paarisaja asemel nüüd paarituhandeses kambas 9. mail sõjaväe kalmistu suunas liiguvad, siis saate isegi aru, kuhe me oleme omadega jõudnud,“ selgitas ta.
„Need samad suhteliselt leigelt kõigesse sellesse suhtunud inimesed on aktiveeritud. Samuti on aktiveeritud varem suhteliselt ükskõikselt suhtunud osa Eesti kogukonnast,“ rääkis Härm.
„Paari rumala provokaatori ja Eesti valitsuse koostöös on saavutatud selline „suurepärane“ tulemus,“ ütles ta.
„Minu arvates ei ole Linteril ja Böhmil mitte mingisugust vahet. Esindavad täpselt sama debiilset ideoloogiat. Nad võiksid koos moodustada ühe suure partei,“ arvas Härm.
Politsei kaalub menetluse alustamist
Veneetsia kunstibiennaalile saadetava töö valis välja erinevate institutsioonide esindajatest koosnev üheksaliikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Mika Hannula (teoreetik, kuraator ja kriitik, professor Göteborgi Ülikoolis), Sirje Helme (Kumu), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum), Helene Tedre (Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium), Marko Mäetamm (Eesti Kultuurkapital), Johannes Saar (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Anders Härm (Tallinna Kunstihoone), Lars Bang Larsen (vabakutseline kriitik ja kuraator, teadur Kopenhaageni Ülikoolis).
Möödunud laupäeva hommikul toimetati Normanni kunstiprojekti raames Tõnismäele pronkssõduri koopia, mis sealt umbes pool tundi hiljem võimude poolt minema toimetati.
Politsei kaalub juhtunu suhtes väärteomenetluse alustamist.
