Zuroff: Balti riigid püüavad oma süüd holokausti toimumises kergendada
Zuroff kritiseeris Jerusalem Postis avaldatud arvamusloos Eesti, Läti ja Leedu valitsusi, et nood "püüavad kergendada oma süüd holokausti toimumises" ning süüdistas kolme riiki "natsismi ja kommunismi ohvrite ühise mälestamise kampaania korraldamises," millele juudid peaksid pöörama tähelepanu.
"Olles alates 1991. aastast kohtunud Balti riikide ametnikega, siis vastuseks meie nõudmistele, et nad tunnustaksid Balti riikide ulatuslikku koostööd natside kuritegudes, Natsi-Saksa sõjakurjategijate tagakiusamist ja reaalsuse peegeldamiseks ajalooraamatute ümberkirjutamist, püüdsid nad alati vestlust juhtida kõrvale, rääkides oma kannatustest Vene okupatsiooni all ja juudi kommunistide osa nõukogude kuritegudes," rõhutas Zuroff.
"Teine sarnane fenomen oli, et Balti riikide liidrid kordasid pidevalt ajalooliselt valet mantrat, et kommunistlikud kuriteod on genotsiid," jätkas Zuroff. "Ma ei unusta kunagi kohtumist Leedu riigipea Vytautas Landsbergisega Vilniuses 1990.-ndate alguses, kellele ma kinkisin holokausti uurimuse, kuid kes andis mulle vastu raamatu leedulaste massiküüditamisest Siberisse, mida ta refereeris „meie holokaustiks.“"
Zuroff süüdistas Balti riike ajalookomisjonide rajamises, mis uurivad riikide elanikkondade kannatusi Teise maailmasõja ajal. Ta taunis ka seda, et vaatamata Simon Wiesenthali Keskuse protestidele teostatakse kommunistlike kuritegude uurimist samades asutustes, kus uuritakse ka natside poolt läbi viidud kuritegusid.
Tema sõnul propageerivad natsismi ja kommunismi ohvrite ühist mälestamist Leedu, Läti ja Eesti, keda toetavad teised Ida-Euroopa riigid. Eelmisel nädalal mõistis ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni parlamentaarne assamblee hukka natsismi ja stalinismi kuriteod.
Kui juudid sellele kampaaniale tähelepanu ei pööra, siis "me leiame varsti end silmitsi eelmise kümnendite arvukate oluliste holokausti mälestamise saavutuste annulleerimisega ning satume jõulisesse võitlusesse uue ja moonutatud Teise maailmasõja ajaloonarratiiviga," väitis Zuroff.
Zuroff rõhutas, et ükski Iisraeli poliitik, kellelt tema küsis 23. augustil peetava natsismi ja stalinismi ohvrite mälestuspäeva kohta, ei kiitnud seda heaks.
Eesti valitsus kiitis 21. mail heaks eelnõu, mis muudab 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks. 23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotovi ning Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi poolt pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.
