FAKTIKONTROLL | Kas Urmas Reinsalu lubas kohtutes kuulutada asjaajamiskeeleks vene keele?
TSITAAT
22. jaanuaril väitis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme intervjuus Delfile: „Reinsalu ajal on riigikogus läbi surutud ka otsus, et vene keel on kohtutes aktsepteeritav asjaajamiskeel. See aga pole põhiseadusega kooskõlas."
KONTROLL
Intervjuus Delfile viitab Mart Helme 2016. aastal vastu võetud riigi õigusabi seadusele, millele EKRE riigikogu fraktsioon juba toona vastu oli. Seadus ütleb, et riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles, kuid muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud või elanikud võivad seda teha ka inglise keeles. Samuti seisab seaduses, et Eestis enamlevinud muus keeles esitatud taotluse tõlkimise korraldab menetleja, mis tähendab, et taotluse võib esitada ka näiteks vene keeles.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel. Samas on põhiseaduses kirjas, et võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus.
Pöörame igaks juhuks tähelepanu ka keeleseadusele, mis reguleerib eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises. Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutuse kohta ütleb keeleseadus, et see sätestatakse asjakohaste seadustega.
Kuigi põhiseaduse kohaselt on riigikeeleks eesti keel, on nii seal kui ka keeleseaduses selgelt öeldud, et kohtu- ja kohtueelse menetluse keelekasutuse sätestavad asjakohased seadused, milleks on sedakorda riigi õigusabi seadus. Venekeelse õigusabi taotluse aktsepteerimine ei ole põhiseaduse vastane, kuid taotlus tuleb siiski tõlkida eesti keelde.
OTSUS
VALE
PROJEKTIST
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi Faktikontrolli projektis jälgitakse, kuidas poliitikud ja teised Eesti elu mõjutajad avalikkuses faktidega ringi käivad.
Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis (epl.ee/arvamus) ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.
