21. oktoobril toimus üks aegade suurimaid küberründeid, mis paisus kiiresti nii suureks, et lõi rivist välja terve hulga tuntud veebikeskkondi. Rünnati üht interneti „selgroogu” ehk firma Dyn hallatavaid DNS-servereid. Kasutajad ei saanud enam ligi saitidele ja teenustele, nagu Twitter, Spotify, SoundCloud, Airbnb, GitHub, WhatsApp ja PayPal.

DNS-süsteem on pärit interneti algusaegadest, kui küberrünnakute ja suurte võrguhäkkimiste ohule ei mõeldud. DNS-serverid ütlevad internetis surfavale seadmele, mis aadressilt vajalikku domeeni leida. Kui seda infot ei saa, siis ei oska seade ka õigele aadressile minna.

Loe pikemalt, kuidas internetti ühendatud sensoreid ja seadmeid küberrünnakuteks kasutatakse ning mida peaks selle ohuga võitlemiseks ette võtma!
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapiletartikkel
3 € Osta päevapilet
Tutvu maksevõimalustega >>