Eesti finantsasutused kasutavad tehisintellekti häbiväärselt vähe

Eestis pole tehisintellekti kasutamine väga populaarne ja tehnoloogiariigi-kuvandi üle uhked eestlased peavad kahjuks pettuma, leiab oma magistritöös Tartu ülikooli magistrant Mariel Aim.

Uuringu hinnangul on tehisintellektil just rahandusse puutuvates valdkondades suur mõju, kuna ajalooliselt on digiteeritus olnud neis suur ning finantsalal on hulgaliselt reaalajas esitatavaid andmeid. Seega tundub, et tehisintellekti rakendamine antud valdkonnas on pigem loogiline ja lihtne samm. Üle maailma rakendataksegi tehisintellekti enim panganduses, autotööstuses, logistikas, telekommunikatsioonis ning turunduse ja reklaami valdkonnas.

Finantssektor on väga lai mõiste. Seega võib jääda segaseks, millistes valdkondades oleks tehisintellekti võimalik kasutada. Aim leidis oma töös selliseid valdkondi 12. Enamasti on need seotud finantsvaldkonnas krediidianalüüsi, auditeerimise või finantseerimisega, kuid kaetud on ka rahandusega seotud kuritegevuse tõkestamine ja klienditeenindus.

Esmalt hakatigi targalt mõtlevaid masinaid kasutama pettuste tuvastamiseks ning rahapesu ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tehisintellekt otsib reaalajas suurest andmebaasist ebatavalisi makseid ning osutab nendele töötajate tähelepanu. Samuti kasutatakse pangandussektoris telefonikõnede puhul näiteks häältuvastust, et inimese isikut kinnitada.