Pariisi leppe järgi ei tohiks kliima soojenemine ületada rohkem kui kaht kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Peale selle pandi paika ka emissiooni jälgimise mehhanismid ning loomulikult arutleti ka raha üle. Varem üldsõnalisi arutelusid üritataksegi nüüd järjest täpsemaks ajada. „Põhimõtteliselt räägib Pariisi lepe eesmärkidest – on selline ilus lugu ja sellega asi ka lõppeb,” tõdeb Anger-Kraavi. Tema sõnul on paika pandud kahe kraadi eesmärk, kuna viimase saja tuhande aasta jooksul ei ole keskmine temperatuur muutunud üle kahe kraadi ning see kätkeb endas tõsist ohtu. „Praegu on juba üks kraad täis ja me hakkame liikuma kahe kraadi poole. Kui me sellest üle läheme, siis me ei tea enam, kuhu me läheme ja mis selle tagajärjed on,” on Anger-Kraavi murelik.