NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
28.08.2018 19:41
Venelaste leiutis eelmise sajandi 70-80-test aastest kuid mida tööle ei saadud.
Ning nüüd siis üritatakse samaga uuesti edasi mässata.
Mis aga puutub superkondensaatoritesse siis supersuurtes kogustes ei suuda neid keegi toota. Lisaks on hinnad ikka hüperkõrged.
    29.08.2018 13:55
    oleks see papp, mis kõik termotuumareaktori arendamise alla on pandud ja pannakse, kulutatud päikesepaneelide ja akude arendamisele, oleks meil ammu kivisõekaevandamine ja naftapumpamine keelatud.
28.08.2018 20:25
Kus see sulisevvann oma mölaga nüüd on? Saaks targutada nii et vähe pole
28.08.2018 20:40
Elektrolüüsi teel vesiniku tootmise efektiivsus on 75-80%. 5-35% läheb täiendavalt kaotsi kas kokkusurumisel või jahutamisel. Ka kütuseelemendi, mis toodab lõpuks elektrienergiat, kasutegur ei ole kaugeltki 100%. Kokkuvõttes võib arvestada 35% efektiivsusega.Transpordis, kus akude mass ja mahutavus(läbisõit ühe laadimisega) võivad osutuda limiteerivaks, on vesinik omal kohal. Enamikul juhtudel ei suuda vesinik konkureerida üha odavnevate ja efektiivsemate akudega.
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    29.08.2018 13:18
    Ja kust võtta vajaliku elektri mis läheb vaja akude laadimiseks. Eestis toodetud elekter on üks maailma mustem - kasvuhoonegaaside tekitav. Elektriautod on kallid ja ei ole keskkonnasõbralikud.
    29.08.2018 15:08
    Vesinik on mootrikütusena mõttetu, sest energiatiheduselt mahuühiku kohta jääb ta alla isegi küttepuudele
    Vaata wikipediast Energy_density
    05.09.2018 07:27
    Veeldatud vesiniku energiatihedus on korda kolm suurem kui mootorikütustel kilogrammi kohta. Selle juures tuleb arvestada, et selles numbris ei ole põlemisel õhust kaasatud hapnikku. Viidatud artiklis on olema kena graafik mis selgitab,
28.08.2018 20:55
2000-ndate alguses kui Swarzeneeger oli California kuberner tegi BMW on 7-seeria mudeli mis sõitis seal vesinikkütusega. Hästi öko-möko värk oli. Ei tea mis sellest projektist seal sai?
29.08.2018 08:47
Jah.. kõigepealt toodame elektrit, et veest saaks elektrolüüsida vesinikku, mille paneme paaki ja siis saame sellest kütuseelemendis uuesti elektrit teha....

Sama, mis toota vaat piiritust, et see müüa maha ja osta raha eest viina.

Asjal oleks pointi, kui oleksime juba niikaugel, et elekter on tänu päikesepaneelidele puhtalt tasuta käes...siis võiks salvestamisks ehk vesinikku vahel ajada...
    29.08.2018 17:19
    Vaata siin on üks konks: elektrolüüsiga saab vesinikku toota ka äärmiselt ebakvalitetsest elektirst. S.o. selline kõikuva pinge ja vooluga, ettearvamatu (tuule/päikesevärk). Elektrolüüs töötab integraatorina ja kasutab ära muidu kõlbmatu energia.
29.08.2018 18:33
Et võimalikult palju tuuleenergiat ära kasutada, peab tuugenite võimsus ületama Eesti keskmist tarbimist 2-3-4 korda, sest enamiku ajast töötavad tuugenid umbes 1/3 nimivõimsusel. See aga tähendab, et normaalse tuulega läheks palju elektrit tuulde. Just see ülejääk sobikski vesiniku tootmiseks. Siin ei mängi kasutegur enam mingit rolli.
    29.08.2018 19:51
    su olukorrakirjeldus on suht õige.
    Aga meil on veel ju ka hüdrojaamad. Ja hüdroakumulatsioonijaamad.
    Ma tooks parelleeli maismaatranspordiga.
    Kiiresti ja kaugele sai reisima hakata pärast aurumasina ja raudtee kasutuselevõttu.
    Aga siis mõeldi välja auto ja reisirongiliiklust peame täna doteerima, sest autoga on mugavam.
    Kuid autosid on saanud nii palju, et kõik korraga ei mahu need tänavatele ära ja Tallinna Kesklinnast Tartu kesklinna saab rongiga kiiremini.
    Ka energeetikas saab igaühel olema oma tootmisvõimekus, mis ületab tema vajadused kordades...
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega