Eksperimendis katsetati uudisvoo sisu filtreerimise läbi inimeste emotsioonide muutmist ning jõuti järeldusele, et paar klahvile vajutust võivad Facebooki kasutaja meeleolu arvestatavalt mõjutada.

Cornelli ja California ülikooli teadlastega koostöös tehtud uuringus filtreeriti kasutajate uudisvoogusid (kommentaarid, videod, fotod, lingid jms) ning avastati, et nende emotsioone on võimalik mõjutada niiöelda nakatamise teel.

Eksperimendi ühes osas filtreeriti välja uudisvoost positiivsemad postitused ning tulemuseks oli, et ka kasutaja ise postitas vähem positiivseid kommentaare, pilte ja sõnumeid. Teises eksperimendis vähendati negatiivse emotsiooniga sisu ning tulemus oli vastupidine.

Eksperimendist järeldati, et emotsioonid, mida sõbrad väljendavad sotsiaalmeedia vahendusel, mõjutab meie endi tuju ning teadlaste sõnul on see tõestus sellele, et emotsioonid sotsiaalmeedias on nakkavad.

Juristid, internetiaktivistid ja poliitikud väljendasid eksperimendi suhtes nädalavahetusel pahameelt ja kutsusid massilist emostioonidega manipuleerimist "skandaalseks", "õudseks" ja "häirivaks", kirjutab The Guardian. Üks briti parlamendiliige kutsus isegi üles uurima, kuidas sellise eksperimendi läbi viimine võimalik oli.

Facebooki kõneisiku sõnul tehti eksperiment selleks, et Facebooki teenuste kvaliteeti parandada ja muuta sisu, mida kasutajad oma Facebooki lehel näevad, relevantseks ja võimalikult haaravaks. "Suur osa sellest on mõistmaks, kuidas inimesed reageerivad erinevat tüüpi sisule, olgu see siis positiivse või negatiivse tooniga, sõprade uudistele või infole nendelt lehtedelt, mida nad jälgivad," ütles Facebooki esindaja.

Teised kommentaatorid väljendasid hirmu, et protsessi võidakse ära kasutada politiilistel eesmärkidel näiteks valimiste eel, või julgustamaks inimesi Facebookis rohkem aega veetma, söötes neile ette positiivseid mõtteid ja seeläbi reklaamiraha teenides.

On ka väidetud, et Facebook tegutses ebaeetiliselt ja ka juriidiliselt küsitavalt viies läbi uuringu (see toimus 2012. aastal) ilma kasutajaid informeerimata. Facebook ise väidab, et uuring oli kooskõlas nende andmete kasutamise poliisiga, millega kasutajad sotsiaalvõrgustikku kasutades nõustuvad - ehk siis kasutajad on vaikimisi nõusoleku andnud eksperimendis osalemiseks.

Princetoni ülikooli akadeemik Susan Fiske, kes teadusuuringut toimetas, väljendas samuti muret. "Inimestele peaks ütlema, et nad osalevad eksperimendis ja seejärel peaksid nad saama otsustada, kas on nõus. Samuti peab neil olema võimalus ilma tagajärgedeta keelduda," ütles Fiske.