Hiina internetikasutajatest

Eelmise aasta lõpus oli Hiinas on üle 600 miljoni internetikasutaja, mis teeb sellest riigist maailma suurima internetituru. Riik on suur ja ehkki seda tihti eeldatakse, ei ole tegemist homogeense riigiga. Samamoodi kui on ekslik pidada Hiinat 1,3 miljardi tarbijaga terviklikuks turuks, on ka Hiina keskmise internetikasutaja profileerimine üldistav, sest nii suurde riiki mahub mitme väiksema riigi jagu kasutajaprofiile. Mitmete muude näitajate poolest sarnaste kasutajate harjumused võivad regiooniti oluliselt erineda. Kuid laias laastus võib siiski väita: Hiina internet on keskmisest noorem, meelelahutuslikum ja suhtlemiskesksem.

Suur osa hiinlastest kasutab internetti mobiiltelefonis. Kui veel mõned aastad tagasi sai internetikasutust Hiinas illustreerida fotodega kontserdisaali mõõtu hämaratest internetikohvikutest, mis täidetud kümnete ja kümnete noortega samasuguse hulga ekraanide ees, siis nutitelefonide areng ja odavnemine on kasutusharjumusi muutnud.

Hiinas ei ole üht sellist keskkonda, mis domineeriks sotsiaalmeedias nii laiahaardeliselt ja püsivalt nagu näiteks Facebook Eestis. Sotsiaalmeedia kanalite kasutamine varieerub regiooniti, erinevused on linna ja maa ning eri klasside vahel. Mikroblogid domineerisid küll veel poolteist aastat tagasi avalikku diskursust ja diskussiooni, kuid nende aktiivsete kasutajate hulk ei moodustanud siiski kunagi valdavat osa Hiina internetikasutajatest. 

Ehkki keskkonnad on erinevad, on leitud, et Hiina tarbijate otsustusprotsessid on suuresti sarnased ülejäänud maailmaga ja seega peaksid ka strateegilised alused Hiina sotsiaalmeedias tegutsemiseks olema teistega sarnased. Tuleb vaid sisu loomisel lähtuda kohalike sihtrühmade huvidest.

Muutuv sotsiaalmeediamaastik

Peamine erinevus Hiina ja ülejäänud maailma sotsiaalmeedia vahel on loomulikult see, et mujal maailmas levinud sotsiaalmeediakanalid ei ole Hiinas ligipääsetavad. Facebook, Twitter ja Youtube on Hiinas blokeeritud ja ligipääs neile on tehtud võimalikult tülikaks. Sellest hoolimata on Hiina internetimaastik kirev ja konkurents tihe.

Sotsiaalmeedia areng Hiinas algas üheksakümnendate keskpaigas vestlusfoorumitega, mis on siiani populaarsed. 1999. aastal ilmusid Hiinas esimesed MSN Messengeri laadsed suhtlusprogrammid, mille seas de facto standardiks on kahtlemata programm nimega QQ. Blogimine sai stardipakult minema aastal 2004 ja aasta hiljem järgnesid esimesed sotsiaalvõrgustikud. Mikroblogide lipulaev Sina Weibo lansseeriti 2009. aastal ning praegune rahva lemmik WeChat/Weixin suhtlusprogramm võttis mikroblogidelt trooni üle eelmisel aastal. 

Peaaegu igale meie jaoks tuttavale veebiteenusele on olemas mitu kohalikku analoogi ja sotsiaalmeediamaastik on väga fragmenteerunud. Näiteks on suurimad Twitteri-laadsed mikroblogid Sina Weibo ja Tencent Weibo; Facebooki-laadsetest sotsiaalvõrgustikest on suurim Renren, Kaixin, lisaks veel Qzone; videolehtede seas valitsevad Youku, PPTV, Sohu Video, iQiyi.

Küll ei ole keskkondadevahelised jõujooned samad kui meil. Näiteks on Hiinas Twitteri-laadsed mikroblogid palju populaarsemad kui Facebookiga sarnased sotsiaalvõrgustikud. Kuna Facebook on meie turgudel domineeriv, siis on lihtne Hiina turule minnes tähtsustada üle ka sealset peamist analoogi, mis kannab nime Renren, aga jääb kasutatavuselt mikroblogidele tugevasti alla.

Praegu valitseb sotsiaalmeedia üle hoopis suhtlusprogramm nimega WeChat või Weixin. Olemuselt on tegemist WhatsAppi sarnase üks-ühele suhtluseks mõeldud aplikatsiooniga, mis võitis kasutajate südamed lihtsa häälsõnumite saatmise võimalusega. Lisaks on selles ka Facebooki-laadse uudisvoo funktsioon, kus saab sõpradega oma tegemisi jagada. Värskelt on lisandunud võimalus luua ja jälgida temaatilisi kureeritud uudisvoogusid. 

Hiina internetimaastik on pidevas muutumises. Kui läänes tunduvad jõujooned suuremate veebikeskkondade vahel paigas olevat, siis Hiinas on sotsiaalmeedia tektoonika aktiivne. Ja erinevalt läänest pole Hiinas veebikeskkondade vahelised jõujooned nii tugevalt paigas. Poolteist aastat tagasi oli olukord teistsugune kui praegu ning poolteise aasta pärast võib olukord taas olla muutunud.

Kontroll läheb üha rangemaks

Kiirete turumuutuste põhjused on erinevad ja nende üle vaieldakse, kuid üks selge Hiina eripära on poliitiline kontroll meedia- ja sealhulgas ka sotsiaalmeedia kanalite üle, mis omab selget mõju kanalite pikaajalisele käekäigule. Riiklik kontroll interneti üle on osa Hiina igapäevaelust, mis ei näita hääbumise, vaid viimasel ajal hoopis tugevnemise märke.

Lisaks teatud välislehtede blokeerimisele kontrollitakse Hiinas ka riigisiseste keskkondade sisu. Ehkki veel kolm aastat tagasi tundus, et riik ei suuda sotsiaalmeediat kontrollida, siis nüüd see enam nii pole. Vajaduse korral ollakse jõulised: näiteks käskis riik suurimal mikroblogikeskkonnal paar aastat tagasi hoiatuseks üleastumise eest kogu keskkonnas kolmeks päevaks kommenteerimisfunktsiooni kinni keerata.

Enamik tsenseerimise ellurakendajaid, kes etteantud tundlike teemade nimekirjade põhjal piireületavaid postitusi kõrvaldavad, on internetiettevõtete endi palgal. Kuna internetiettevõtted vajavad tegutsemiseks riigi luba, siis on nende huvides tegutseda etteantud raamistikus, kuid samas hoida tihedas konkurentsis oma kasutajaid rahulolevana.

Sotsiaalmeediaga tegeleva inimese praktilise tegutsemise seisukohalt ehk olulisim on riigi seatud eesmärk liikuda tegeliku nime kasutamise poole Hiina internetikeskkondades. See tähendab, et iga kasutajakonto peaks tulevikus olema seotud reaalse isikuga. Olenevalt keskkonnast võib juba praegu üheks kontoloomise etapiks olla Hiina isikutunnistuse numbri automaatkontroll, mis mittehiinlastele üsna tülikaks takistuseks. 

Samuti võib näiteks brändilehe loomine Renrenis või ettevõtte ametliku mikroblogikonto tegemine nõuda pikemaajalist meilivahetust ning ettevõtte või organisatsiooni registreerimisdokumentide elektrooniliste koopiate ja täidetud taotlusvormide edastamist. Ehk et kõik tegevused, mis Facebookis või Twitteris, võtaks aega vaid paar minutit ja mõned hiireklikid.


Lugu ilmus kommunikatsiooniajakirja Kaja viimases numbris. Vaata ka

Kaja hoiab kursis kommunikatsiooniuudistega nii Eestist kui välismaalt. Igas ajakirjanumbris on fookusteema, mis avab põhjalikumalt mõnd kommunikatsioonivaldkonna tahku.

Ajakiri on suunatud kommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele spetsialistidele ning kõigile, kellele suhtekorraldus huvi pakub.