Homses EPL-is: Vanasti ei olnud eestlased üldsegi ainult Jürid ja Marid: Wiobaane, Ernestioosa, Peebi ja Kannileid

Pärast seda, kui statistikaamet avaldas emadepäeva eel otsingumootori, mille abil igaüks saab uurida oma eesnime kordumissagedust, esinemislugu ja muud, kihas sotsiaalmeedia selleteemalistest postitustest. Rõõmustati, imestati, kohati oldi nördinudki.

Iga nime mõjutajateks on mood, aeg, vanemate maitse ja tuju ning palju muudki. Meil on 46 000 erisugust mehenime ja 50 000 naisenime, ent veel 50 aastat tagasi piisas nii naistele kui ka meestele 3000 nimest. Viimasel viiel aastal, nagu statistikaamet oma blogikandes kirjutab, on nimede arv kasvanud kolm korda. Tervelt 75 000 inimesel on niisugune nimi, mida Eestis pole kellelgi teisel.

Blogis nimi.keeletoimetajad.ee on Kairit Henno koostatud õppematerjalid 2003. aasta kevadel Tartu ülikoolis toimunud antroponomastika kursuste tarbeks. Neis käsitletakse üsna põhjalikult eesti eesnimede tekke- ja arengulugu. Tugineme neile materjalidele autori loal ka siinses loos.

Pärast ristirüütlite invasiooni 13. sajandil hakkasid eestlased kristlikke, alamsaksa päritolu nimesid usinalt üle võtma. Kui mõni suupärane polnud, muditi seda sobivamaks. Nii sai Clemensist Leemet, Magdaleenast Madli ja Dietrichist Tiit.

Lähemalt loe eestlaste ilusatest ja lõbusatest nimedest homsest Eesti Päevalehest!