HOMSES PÄEVALEHES: Suur Tallinna andmeside katse: 4G areneb, 3G käib alla

Uutes 4G võrkudes on kõige kiirem teenus EMT-l, aga vanades 3G võrkudes juhib endiselt Elisa, kuigi 3G tase on üldiselt alla käinud. Nii võib kokku võtta Eesti Päevalehe ja Delfi tänavusest suure Tallinna mobiilse andmeside katsetuse tulemuse.

Eelmise aasta novembris tehtud mõõtmine lähtus kahest probleemist: inimesed kurtsid üha sagedamini, et mobiilse interneti kvaliteet on alla käinud, mõõtmisi tegev tehnilise järelevalve amet (TJA) rääkis, et probleemi pole. TJA mõõtis nii mullu kui ka tänavu mobiilset internetti veidi teisiti, kui tavaline inimene seda kasutab, nimelt netipulga ja sülearvutiga. Meie võtsime eesmärgiks saada Eesti tihedaima asustusega piirkonnas objektiivne pilt mobiilsest internetist nutitelefonis, kus inimesed seda üldjuhul kasutavad.

Valisime katseks telefoni, mis on eri hinnangutel üks parima hinna ja kvaliteedi suhtega telefone tänavu sügisel, Sony Xperia Z3 Compact. See on ka müügitulemuste järgi populaarne mudel, peegeldades hästi võimalikku tavalist internetikasutust Tallinna tänavatel. Laenasime Sonylt kuus ühesugust telefoni ja panime neisse kuus SIM-kaarti – iga operaatori puhul ühe, mis kasutas võimsaimat 3G andmeside paketti, ja teise 4G-paketiga. Siit tuleb ka peamine erinevus eelmise aasta katsega, sest toona mõõtsime ainult 3G andmesidet. Tänavu on aga maastik muutunud, sest nüüdseks on kõik operaatorid avanud telefonis oma 4G teenuse. Samuti on teenuse odavam hind muutnud selle rohkematele inimestele kättesaadavaks, sest piiramatu kiirusega 4G saab kätte juba viie euro eest kuus.

Katse tehniline partner oli Eesti ettevõte Pemetel, mille põhitegevus ongi mobiilside võrkude planeerimine, projekteerimine, mõõtmine ja häälestamine. Telefonides töötas katse ajal Pemeteli tarkvara, mis mõõtis võrguühendust eri näitajate põhjal. Üks katse oli nn ping, mis näitab millisekundites võrgu reageerimisaega. Teine oli reaalse veebilehe, milleks valisime Eesti külastatuima lehekülje Delfi, laadimise aeg. Kolmas oli lihtsalt andmete alla- ja üleslaadimise kiiruse mõõtmine üle HTTP protokolli, mille kaudu ka üldjuhul internetilehti vaadatakse. „HTTP puhul saadetakse võrgust telefoni nii palju andmeid kui võimalik, selle järgi näeb ühenduse suurimat kiirust,” selgitas ettevõtte juhatuse esimees Priit Roosipuu. See on ka erinevus näiteks TJA mõõtmisest, mille puhul laaditakse faile FTP serverist, mida inimesed üldjuhul nutitelefoniga ei tee.

Sellest, milliste tulemusteni jõuti, loe homsest Eesti Päevalehest!