„See on nagu internet. Meil ei ole ühte keskset andmebaasi, vaid see on jaotatud kõigi osaliste vahel,” ütles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter äppi tutvustades. Ent kuigi internet on tänapäeval niisama enesestmõistetav kui elekter, ei oska keskmine internetikasutaja ilmselt selle toimimist siiski selgitada ja seda talt keegi ei ootagi. Interneti erakordsus seisneb selles, et tegu on keskpunktita ülemaailmse närvivõrgustikuga, omavahel ühendatud arvutite ja muude seadmetega, mis oskavad võrgu eri punktide vahel ühendusteid luua. Kui soomlane avab Eestis asuva uudistelehe, oskab tema arvuti leida läbi võrgu kõige õigema tee just siia. Kui tallinlane avab Ameerika serveris oleva Google’i lehe, suudavad kaks teine teisel pool maakera asuvat arvutit leida ühendustee, mille kaudu info liikuma hakkab. Internetis pole üht keskset peaarvutit ega serverit, milles on talletatud kogu interneti sisu, ja see teeb interneti süsteemi erakordselt paindlikuks. Samale omadusele viitas Kitter Bitcoini puhul, sest ka sel pole üht keskset arvutit. „Paar nädalat tagasi tõrkus Eestis kaardiga maksmine, sest kaardimaksete keskuses olid probleemid. See on näide, mille poolest selline keskse serveri või andmebaasiga süsteem halb on,” sõnas Kitter.