Meremess 2018 – meri ja sõbrad ühes paadis


Meremess 2018 – meri ja sõbrad ühes paadis
Meremess

Traditsiooniliselt toimub Meremess seegi kord märtsis, kui enamik hobimeresõidu laevastikust kuival seisab. Aga mitte kaua, kohe algab uus hooaeg, mille trende ja tuuli tasub nuusutada 16.–18. märtsini Eesti Näituste messikeskuses.

Praegu on viimane aeg veesõiduk ja varustus üle vaadata ning võimalikud vead sirgeks triikida, sest kui päike juba jääd sulatava kõrgusega üle taevakaare libiseb, on hilja paati projekteerima hakata või tehasesse tellimust saata. Meremessilt aga jõuab vajaliku aluse või tarviku veel soetada.

Mess toob meresõbrad kokku

Kuna iga suvepäev on mereinimestel kulla hinnas, ei näe neid siis üheskoos just ülearu palju. Meremess ongi väheseid võimalusi, mil kokku saada ja arutada, milliste uudistega hooajale vastu minna. Kes midagi uut leidnud, kes kuidas oma ujuvvahendeid paremaks kohendanud – sellest kõigest on mõnus neil kolmel päeval isekeskis arutleda. Ja mitte üksi elukutselistel merekarudel, vaid kõigil, ka neil, kel oma paat veel hankimata. Kes alles mõtleb veesõiduki omandamisest, leiab messilt ülevaate turul pakutavast ning võib huvi pakkuvate mudelitega hooaja algusse proovisõidud kokku leppida. Või valida endale sobivad mereriided, kalastusvarustuse või muu vidina. Tühja pead ei pea samuti koju tagasi vedama, sest head nõu saab siit rohkem kui mujalt. Kevadine paadinäitus on meresõiduteemaliseks suhtluseks väga sobiv paik – Meremessil on kohal selle ala olulisemad tegijad ja arvamusliidrid.

Kasvab iga aastaga

Huvi mere ja meresõidu vastu on Eestis tõusuteel olnud juba mõnd aega. Nii polegi imestada, et ka Meremess saab sel aastal taas eelmisest suurem. Eksponente on 105 ja näha saab 200 veesõidukit kokku kolmes hallis. Osalejate ring ulatub Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest Itaaliani. Peale veesõidukite on kohal ka mereriiete ja kalastustarvete pakkujad, Veeteede Amet ja merepäästjad, purjeõppeasutused ja väikesadamad. Meremessil saab kindlasti kõige paremini ja ühest kohast hea ülevaate Eesti hobimeresõidu ning väikelaevanduse hetkeseisust.

MiKe Jones

Eesti vetele loodud paadid

Märkimisväärne osa messil pakutavatest paatidest on Eestis tehtud. Kuigi meil tehakse ka väga heal tasemel purjekaid, on suurem osa neist peamiselt välisturgudele mõeldud ning seega on selgi aastal kodumaiste veesõidukite väljapaneku pearõhk sõude- ja mootorpaatidel.

Spetsiaalselt mootoriga sõitmiseks ehitatud uudismudelit esitleb Eesti populaarseima sõudepaadi Kasse tootja Fred Keert. Uus Saaremaa paadimeistrite ehitatud täisglisseeriv mootor-sõudepaat Kasse 455 on mudeli 455R edasiarendus. Uue paadi loomise eesmärgiks oli välja arendada veesõidukile universaalne tekilahendus, mida ümbritseb kvaliteetne kummiääris ning millel on nutikalt välja töötatud panipaigad. Samas omas tootearendamisel väga olulist tähtsust, et veesõiduk oleks uppumatu. Uudiseid on veelgi – Kasse 540.

Saaremaal on võimsaid paadimeistreid rohkem. Kala- ja tarbepaatidega on messil väljas Alunaut, kelle jõuliste ja kvaliteetsete alumiiniumist tööpaatide tõttu peetakse sageli välismaal tuntumaks kui koduturul. Viimaste aastate arendustöö tulemusel on Alunaudil siiski pakkuda ka väiksemaid ja soodsamaid alumiiniumpaate, mis konkureerivad edukalt soomlaste ehitatud sarnaste veesõidukitega.

Rikkalik valik ka välismaalt

Messil esindatud välismaiste paadimarkide ja mudelite loetelu on veelgi pikem ja paljusid neist saab oma käega katsuda. Kõige lühem teekond toob Tallinna muidugi Soomest, mistõttu on põhjanaabrite paaditoodangut kõige rohkem. Kuid leidub ka kaugemate maade kaupa. Näiteks on Premium Boatsi tootevalikus nii ilmastikukindlad alumiiniumpaadid Norrast kui ka luksuslikud ameeriklased. Et eestlaste hulgas on jätkuvalt ülipopulaarne jetisõit, on kohal ka jettidega kauplevad firmad, kes pakuvad ühtlasi mootorsaane ja ATV-sid, nende seas ka Yamaha keskus ja Motodepoo.

Tarvikud ja tegevused mittemeresõitjatele

Kui messilt ostetud paadi saab uus omanik tavaliselt kätte alles pärast messi lõppu, on ka hulgaliselt kaupu, millega võib kohe pärast ostmist minema kõndida. Mõningatel juhtudel need koguni sealsamas selga või jalga tõmmata. Omaette merekaupade grupi moodustavadki riided ja -jalatsid, mis jagunevad profi- ning mere-vabaajarõivasteks. Viimased on mugavad ning taskukohase hinnaga ka tavatarbijale, kel päris tormijopet ehk iga päev vaja ei lähegi. Meremessil on saadaval nii üht kui ka teist tüüpi rõivad ning taas võib uhkusega märkida, et üks suur ja ka mujal maailmas tuntud merevarustuse tootja Marinepool on samuti Eesti firma, seekord väljapanekuga C-hallis. Muidugi on saadaval ka lai valik merevarustust kalamehesaabastest veekindlate nutiseadmeteni, kõigist paadi hooldamisel ja remondil vajaminevatest vahenditest rääkimata.

Tegevust jätkub messil aga neilegi, kes ise paadiomanikud ega meresõitjad pole, kuid mereliste tegevuste vastu huvi tunnevad. Veeteede Amet, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja teised merega seotud asutused ja ühingud pakuvad huvitavat ja harivat materjali meresõidu ning sellega seotud valdkondade kohta. Võtteid ja põhimõtteid enese ja teiste päästmiseks õpetavad merepäästjad ning tegevust jagub teistelegi.

Reedel, 16. märtsil toimub D-hallis Kapteni Kõrtsis “Merevaate” konverents “100 aastat Eesti mereriiki”. Juttu tehakse meie meremajanduse tulevikust ja merekultuurist ning arutletakse Eesti merehariduse teemadel. Iga päev ja mitu korda laseb D-hallis Kapteni Kõrtsis laulu lahti – nii, et mandlid paistavad – ansambel Väliharf. Toimuvad ka maitsemeeli harivad rummidegustatsioonid meistersommeljee Mati Timmermanni eestvedamisel. Plaanis on veel palju-palju vahvat, mille kohta saab kõige värskema info kodulehelt www.meremess.ee.

Tekkis huvi?
Telli Eesti Päevaleht siit