Teadlased avastasid Amazonase džunglite alt Kolumbuse-eelse asustuse

Enne Kolumbuse avastusretke võis Amazonase jõe ääres elada isegi kümneid miljoneid inimesi.

Amazonas on maailma veerohkeim ja suurima valgalaga jõgi, mis vähemalt mõne allika järgi võiks olla isegi pikem kui Niilus. Amazonase kallastel kasvab maailma suurim vihmamets, mis katab kokku 6,7 miljoni ruutkilomeetri suurust ala. Seda piirkonda on olnud kombeks pidada heaks näiteks alast, kus loodus on saanud inimkäte häiriva mõjuta õitseda. Ent tuleb välja, et tänapäeva inimene polegi kõige suurem Amazonase kallaste laastaja. Brasiilia teadlaste analüüs kinnitas, et umbes 1492. aastal, samal ajal kui eurooplased eesotsas Christoph Kolumbusega esimest korda Lõuna- ja Kesk-Ameerikas jala maha panid, elas selles regioonis kaheksa miljonit, kui mitte lausa 50 miljonit inimest, vahendavad ajakirjad Live Science ja New Scientist.

Džunglit uurinud arheoloogid on viimastel aastakümnetel leidnud jälgi kunagistest linnadest, mis Amazonase jõgikonnas kunagi õitsesid. Peamiselt Euroopast toodud haiguste levides, kohati ka sõjategevuse tõttu kaotasid need linnad suure osa rahvastikust ja kasvasid umbe. Tänaseks pole kunagisest tsivilisatsioonist alles enam mingeid nähtavaid märke.