Tehisintellekti isa: totalitaarrežiimis on tark arvuti väga hinnatav vahend

Üks valdkonna teerajajaid professor Patrick Winston ütleb, et tänapäeval on raske ette kujutada arvutisüsteemi, millel poleks mõnda tehisintellektiga osa.

Kui kaugele tehisintellekti ajalugu ulatub? Millal see loodi?

On palju võimalikke vastuseid. Ilmselt võib pidada alguseks Alan Turingi 1950. aasta artiklit „Computing machinery and intelligence”. See oli väga tähtis töö, Turing ründas kõiki, kes pidasid tehisintellekti võimatuks, ja me õppisime temalt, et jah, arvuti saab olla intelligentne. Paar aastat hiljem, 1961, avaldas Marvin Minsky artikli „Steps Toward Artificial Intelligence”, milles pani kirja tehisintellekti loomiseks vajalikud sammud. Niisiis ütles Turing, et me saame tehisintellekti luua, ja Minsky ütles, kuidas me seda teha saame.

Need olid kaks teedrajavat uurimust, kuigi inimesed pidasid masinaid intelligentseteks juba palju varemgi. Isegi juba Babbage (Charles Babbage oli 19. sajandi inglise teadlane, keda tema programmeeritava masina idee tõttu nimetatakse arvuti isaks – H. L.) nuputas koos matemaatik Ada Lovelace’iga analüütilist mootorit, mille tegevus näiks intelligentne või isegi ohtlik. Tollal ütles ta: „Masinad suudavad teha ainult seda, mida tegema me neid programmeerime.” Nüüd ütleks ta ilmselt: „Nad suudavad teha ka seda, mida me neile õpetame ja mida nad ise tegema õpivad.” Aga need sõnad poleks ilmselt sama rahustavad...