Uusi rakendusi
Nimi: HyperlapsePlatvorm
Platvorm: iPhoneHind
Hind: tasuta
Fotograafia ajaloo üks ebameeldivamaid probleeme on olnud kaamera värisemine. Inimese käed ei suuda kaamerat hoida nii paigal, et igas olukorras saaks jäädvustada terava ja selge pildi. 19. sajandil ei saanud pilti teha kolmjalata, aga 20. sajandil arenes tehnika valgusjõulisemaks ja tundlikumaks, nii et ka kaamerat käes hoides sai pilti teha. 21. sajandil on aga nutitelefonides olevad kaamerad muutunud nii väikeseks ning meie ootused teha pidevalt teravat pilti ja videot muutunud nii suureks, et kaamera värisemise probleem on ikka akuutne.
Üks Instagrami insener murdis probleemi üle pikalt pead ja tuli lõpuks välja üsna geniaalse lahendusega. Nimelt on nutitelefoni sisse ehitatud güroskoop ehk seade, mis mõõdab reaalajas telefoni liikumist füüsilises ruumis. Liiguta telefoni üles ja güroskoop on sellel jälil. Liiguta alla ja sensor teab ka seda. Kui hoida telefoni näiteks pildistamisasendis ja see meie käte loomuliku värisemise tõttu liigub, registreerib güroskoop selle liikumise pideva voo. Instagrami uus äpp Hyperlapse kasutab seda güroskoobi andmevoogu, et teha sujuva pildiga videot. Iga kaamera värin või liigutus, mille kohta güroskoop annab reaalajas infot, kompenseeritakse Hyperlapse’i videos kaaderkaadri haaval.
Mida see tähendab? Hyperlapse on videorakendus. Kui võtta kätte telefon, käivitada äpp ning filmima hakata, siis silub Hyperlapse välja kõik värinad ja ebatasasused ning loob sujuvalt liikuva pildi. Ent Hyperlapse’i eripära on see, et videod on helita ja neid on võimalik esitada kuni 12-kordse kiirendusega. Kiirelt mööda libisev maailm on oma vaikses maagias üsna põnev, aga paratamatult tekib tunne, et Hyperlapse peegeldab meie ajastu „ajapuudust” – meil pole piisavalt aega, et videoid normaalkiirusega vaadata. 1
Nimi: Pako – Car Chase SimulatorPlatvorm:
Platvorm: iPhone, Windows PhoneHind:
Hind: 1,79 eurot
Soomlased ei väsi tegemast vingeid mobiilimänge. Värskeim trend on mängud, mis on väga primitiivsed, aga samal ajal ülimalt nõudlikud ja keerulised, et neid valitseda. Olgu näiteks kevadine hitt Flappy Bird või selle järg Swing Copters, kus mängija peab näitama üliinimlikku reaktsioonikiirust, et oma tegelast juhtida. Üks vale liigutus ja mäng on läbi. Soomlaste Pako on mõneti samasugune, sest politsei eest põgenevas autos pole võimalik teisi liiklejaid või ehitisi rammida, väikseim kõks ja mäng on läbi.
Ometi on Pako veidi inimlikum, loovam ja lõbusam kui ekstreemne Flappy Birds. Pako puhul tuleb politsei eest põgeneda pseudo-kolmemõõtmelises maailmas: linn on justkui kolmemõõtmeline, kuid mäng toimib tasapinnal, kus saab pöörata ainult kahele poole. Pisike ja piksliline stilistika jätab veidi mulje, nagu tegu oleks mudelautodega. Kokkuvõttes on Pako väga sümpaatne ajatapja. 1
Rakendusi katsetas Hans Lõugas