Venemaa pikib sulava Põhja-Jäämere ümbrusesse üha uusi sõjaväebaase

 (70)

Lennukikandja Admiral Kuznetsov baseerub samuti Murmanskis.
Lennukikandja Admiral Kuznetsov baseerub samuti Murmanskis.Foto: Sputnik/Scanpix

Ka Venemaa põhjarannikul peab nähtamatut vaenlast peletama suur sõjaline kohalolek.

Venemaa Põhjalaevastik baseerub suurelt jaolt Koola poolsaare baasides, aga nagu kõrval olevalt kaardilt näha, kerkib riigi põhjaservale ridamisi lennuväebaase ja mehitatud sõjaväebaase.

Anjou saarestiku suurimale, Kotelnõi saarele hakati sõjaväebaasi Severnõi Klever rajama 2013. aasta septembris, kui sinna suunati 440 töölist ja 120 ehitusmasinat. Baas mahutab üle 250 inimese. Need inimesed on peamiselt palgasõdurid, kes peaksid 40-kraadises pakases teenimise eest saama ligemale 200 000 rubla (3200 eurot) palka, aga saavad väidetavalt ainult 40 000 (640 eurot).

Graafika: Toom Tragel

Franz Josephi maa saarestikku Alexandra maale rajati aga sõjaväebaas Arktitšeski Trilistnik, kus on ilmselt 150 meest. Juba varem asusid seal hüdrometeoroloogiajaam ja sõjalise otstarbega lennuväli, aga 2007. aastal hakati piirivalvebaasi tõsisemaks sõjaväebaasiks arendama. Fotodel näeme kohati viiekorruselist hoonetekompleksi, mis peaks tagama sõduritele võimalikult palju mugavusi. Õues on suvel paar, talvel kuni 54 miinuskraadi.

Samal teemal:
Palgasõdurid peaksid 40-kraadises pakases teenimise eest saama ligemale 200 000 rubla (3200 eurot) palka, aga saavad väidetavalt ainult 40 000 (640 eurot).

Srednõi saarel asub juba külma sõja päevist kaugmaapommitajate baas, 2018. aastast peaks sõjaline kohalolek olema alaliselt näha ka Wrangeli saarel ja Otto Schmidti neemel. Kokku on rajatud või taastatud ligemale kümme arktilist baasi. Näiteks Soome piiri ääres Koola poolsaarel Alakurttis taastati 2015. aastal Vene sõjaväebaas, mis oli olnud pikka aega mahajäetud ja kuhu nüüd paigutati motoriseeritud jalaväebrigaad (kuni 7000 meest).

Kliima on muutunud

Külm pole igavene. Kusagil mujal pole kliimamuutus nii märgatav kui Põhja-Jäämerel. Seal, kus varem on alati laiunud jää, lainetab nüüd juba igal aastal laevatatav meri. Ja mõistagi peab Venemaa olema valmis kaitsma ka oma põhjarannikut. Teine argument on valduste laiendamine, mis väljendus näiteks 2007. aastal riigilipu põhjanaba jäämassi alla merepõhja asetamises.

Kirdeväila ehk Põhja mereteed, mis tähendab nüüd juba laevatatavat mereteed piki Venemaa põhjarannikut, olevat esimest korda läbitud 1660. (väidetavasti Jaapanist Portugalini) või 1878. aastal (Rootsist Beringi väinani). 2013. aastal läbis seda mereteed juba 71 laeva, kiireim neist 13 päevaga. Mullu oli läbijaid ainult 19.

1933. aastal asutatud Venemaa Põhjalaevastik koondab praegu 41 allveelaeva, millest enamik on relvastatud ka tuumarakettidega, ja 38 muud sõjalaeva, sh üht lennukikandjat (Admiral Kuznetsov) ja kolme raketiristlejat. NATO riikidel Põhja-Jäämerel Venemaaga võrreldavaid jõude ei ole.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare