— Mis on Valge Roosi balli mõte?

— Ball oli ja on ka praegu tänulikkuse ja tähelepanu avaldus naistele nende toetuse eest oma elukaaslase aadetele ja tööle. Ballil ostsid mehed oma daamile valge roosi, mille hind oli väga kõrge. Nii tasuti balli korralduskulud ja koguti raha annetusteks. Saadud raha eest muretseti kaitseliidule relvi ja vorme.

Tänapäeval kannab üritus endiselt heategevuslikku aadet. Korraldajate eesmärk on heategevuse kaudu tuua üksteisele lähemale militaarstruktuure ja tsiviilühiskonda, väärtustada perekonda. Jätkatakse tava osta oma daamile valge roos, mis kinnitatakse rinda vastava nõela abil: pronksnõel maksab 100, hõbenõel 500 ja kuldnõel 1000 krooni.

Ürituse korraldajate eestvõttel asutati 2004. aastal Rahvuskultuuri Fondi juurde heategevaid eesmärke silmas pidav Valge Roosi Fond, mille arvele 221001101347 selgitusega “Valge Roosi fondile” saab annetusi teha aasta läbi. Fondi tehtud annetuste pealt ei pea maksma erisoodustusmaksu.

— Kui suur on toetus stipendiaatidele ja kuidas nad välja valitakse?

— Toetuse suurus on seni olnud 3000 krooni, vahel ka 5000 krooni, ning see on ühekordne abi vähekindlustatud maaperedest pärit noortele haridustee jätkamiseks. Toetuse saamiseks peavad noored hankima väga põhjalikud andmed kohalikult maavalitsuselt ning pingerida tehakse pere sissetuleku järgi. Tavaliselt on esitatud umbes 150 avaldust Arno-Teele Sihtkapitalile, kellega oleme teinud koostööd. Seni on kokku saadud rahuldada vaid 40–50 avaldust. Need on olnud noored, kel pole võimalik kodust mingit rahalist abi saada. Selge on, et 3000 krooni ühekordse toetusena on liiga vähe, kuid need inimesed on õnnelikud sellegi üle, mida näitab seegi, et nad on nõus 3000 krooni saamiseks hankima väga üksikasjalikke taustandmeid. Saadud raha võivad stipendiaadid kasutada oma äranägemise järgi – meile on tulnud tagasisidet, et abiraha on läinud näiteks kooliasjade või muu hädavajaliku ostuks. Maatudengil on linnas ju palju kallim elada kui linnanoorel vanematekodus.

— Miks on balli nimi just Valge Roosi ball?

— Valge värv on laialt tuntud kui valguse, puhtuse, aususe, süütuse, siiruse ja headuse sümbol. Valge roosi ja üldse valge värvi seos vabadusvõitluse ja riigikaitsega on aga Eestisse tulnud ilmselt Soomest, kus tollane riigijuht Mannerheim asutas 1919. aastal Valge Roosi ordu. Ordul on ka oma teenetemärgid, alates Valge Roosi suurristist kuni medaliteni, mida antakse tavaliselt riigikaitseliste teenete eest. Märgid kujundas Akseli Gallen-Kallela ning nende südamikus asetseb valge roos.

— Kes on ballile kutsutud?

— Valge Roosi ball oli enne sõda kaunis kevadine traditsioon, mis tõi kokku hulganisti kaitseliitlasi ja ühiskonnategelasi, ballil osales alati ka president. President osaleb tava kohaselt ballil ka nüüd, aukülalisteks on kaitseliidu Valgeristi teenetemärgi kavalerid. Valgeristi kavaleride daamide tunnustamiseks on kaitseliit loonud Valgeristi daami märgi, mille annab daamidele enne balli algust üle kaitseväe juhataja. Ballil osalevad ka kutsutud külalised. 2002. aastal olid balli aukülalised kaitseliidu Valgeristi kavalerid, 2003. aastal oli ball pühendatud politseinikele ja päästeametnikele, 2004. aastal olid tähelepanu keskmes põllumehed ja arstid.

— Milline on balli patrooni roll?

— Teen avatervituse ja osalen Valge Roosi Fondi nõukogu töös. Alati täname isiklikult ka fondi panuse andnuid.

— Kas sooviksite jääda Valge Roosi balli patrooniks ka siis, kui teie abikaasa enam presidendina ei jätka?

— Tegelikult mitte – ma loodan, et minu asemel jätkab balli patroonina uue presidendi proua, kes teeks seda tööd samamoodi hoolikalt ja südamega. Olen loomulikult nõus jätkama tööd Valge Roosi Fondi nõukogus.