KIRJANDUS. Prantsuse kirjanik Andre Maurois on tuntud peamiselt biograafiliste romaanide autorina. Eesti lugejale on tuttavad kolme Dumas’, Victor Hugo, lord Byroni ja Percy Bysshe Shelley elulood. Benjamin Disraeli, Victoria-aegse Inglismaa poliitilise orbiidi säravaim täht, harmoneerub selle seltskonnaga väga hästi.

ERANDLIK RIIGIMEES. Kireva elukäiguga riigitegelase värvikas karkterportree võib pakkuda huvi ka ajaloo- või poliitikakaugele lugejale. Muidugi oli Disraeli ka erandlik riigimees: esimese tunnustuse saavutas ta romaanikirjanikuna, ning vaid loomupärane auahnus ja soov unelmaid tegelikkuseks muuta tõukasid ta poliitikasse.

Paraku kujunes tooride partei ridades parlamenti jõudnud saadiku edasine karjäär katsumusterohkeks. Ihaldatud peaministritoolile õnnestus Disraelil korraks jõuda alles 65. eluaastaks, täielikku võimu-

täiust nautida aga veelgi hiljem. Enda loodud valitsuse etteotsa asus Disraeli enam kui seitsmekümneselt. Järgmised kuus peaministriaastat kujunesid aga mitte üksnes kuninganna poolt Beaconsfieldi krahviks nimetatud riigimehe, vaid ka terve Briti impeeriumi hiilgavaks ajajärguks.

Disraeli poliitiline tähetund saabus Vene-Türgi sõja järel kokkukutsutud Berliini kongressil, kus briti peaministri külmaverlisus, läbinägelikkus ja diplomaatiline takt võimaldavad vanal Sfinksil etendada rolli, mida võib julgelt võrrelda hertsog Talleyrand’i omaga Napoleoni purustamisele järgnenud Viini kongressil. “Der alte Jude, das ist der Mann,” kõlas jahmunud vürst Bismarcki hinnang.

“Me ohverdasime sada tuhat sõdurit ja sada miljonit mitte millegi eest,” ohkas seevastu Vene impeeriumi kantsler Gont‰akov, kui Disraeli kindlameelne “ei” purustas lõplikult Venemaa lootused Vahemere idarannikule.

IDEAALIDE KOKKUVARISEMINE. Maurois kirjeldab vana vaimuaristokraadi lepitamatut vastuolu keskklassipärase inglise iseloomuga.

Pika elutee lõpul oli Disraeli sunnitud tunnistama oma poliitilise ideaali – tooride juhitud aadli ja rahva kodanlusevastase koalitsiooni – kokkuvarisemist. Ometi sisaldub oma kuninganna impeeriumi keisrinnaks kroonitud suurvesiiri lüüasaamiseski suurust, mis laseb vana Beaconsfieldi krahvi näha minevikku vajunud briti maailmariigi poliitilise näitelava suurkuju – Hamleti, Leari või ka don Quijote’na.