Ajakirjanikud ja ajaloolased lähenevad ajastutele erinevalt, ehkki nende uurimismeetodites on sageli sarnasusi. Vahteri raamatu sissejuhatuses ütleb Vaino Väljas 1980. aastast säilinud kompartei dokumentatsiooni kohta elutargalt, et leiate siit kardina, mille taga paistavad kontuurid, aga te ei näe tegelikult kardina taga toimunut. Teades seda tõika, lööks nii mõnigi ajaloolane käega ja otsiks uue teema, mille kohta on arhiivimaterjali. Uuriv ajakirjanik püüab aga teemaga edasi minna. Ajaloolane eelistaks teose vormiks monograafiat, aga ajakirjanikule sobib paremini dokumentaalne jutustus.