2013 – menukite uustöötluste aasta

Kirjanikud äratasid ellu Bondi, Jeevesi ja Woosteri, uuel aastal naasevad ka Poirot ja Lisbeth Salander.

Fännide katsed klassikalist kirjandust ja bestsellereid jäljendada ei ole internetiajastul enam ainult nende eralõbu. Kuulsaim näide on muidugi Stephenie Meyeri austaja E. L. James, kelle menuk „Viiskümmend halli varjundit" oli esialgu mõeldud „Videviku" sarja edasiarendusena. Tänavu ilmus aga ka mitu teost, milles kopeerisid ülimenukate, kuid juba lahkunud kirjanike stiili ja tegelasi nende lugupeetud ja tunnustatud kolleegid, tehes seda autoriõiguste omanike loal.

N-ö seaduslike plagiaatorite seast tuntuim on ilmselt William Boyd, kelle romaani „Soolo" peategelane on Aafrika kodusõjas probleeme lahendav James Bond. Teose tellisid  Ian Flemingu pärijad, kes on varem sellise võimaluse andnud veel kolmele kirjanikule.  Üks neist, Sebastian Faulks, esitas tänavu teost „Jeeves ja pulmakellad", mis elustab P. G. Wodehouse'i kuulsamate novellide tegelased.