23. august – päev, millest lahti ei saa
Kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa omavaheline leping Poola jagamiseks 23. augustil 1939. aastal vallandas Teise maailmasõja. Eestile okupatsiooniväed kaela toonud kuupäev kujunes aga hiljem jõulise protesti päevaks, mis murdis totalitaarse süsteemi mitte ainult Eestis, vaid järellainetusena kogu Ida-Euroopas. Balti ketti jäljendavaid inimkette on hilisematel aastatel nähtud näiteks USA-s, Taiwanil, Palestiina aladel ja isegi Bangladeshis.
Kurikuulus käepigistus
Kolmapäeval, 23. augustil 1939 üritas kogu maailm nuputada, millise tulemuse annab Saksamaa välisministri kohtumine Nõukogude juhtidega Moskvas. “Kas neljapäev osutub suureks päevaks Euroopa ajaloos?” küsis toonane Päewaleht, olles veendunud, et Saksa armee on valmis kohe Poolale peale tungima.
“Suur päev” saabus alles nädal hiljem, kui Poolale tungisid kallale Wehrmacht ja Punaarmee, kohtudes sõbralikult Poolat jagaval joonel Visla-Narev-San. Seda, et VjatsŠeslav Molotovi ja Joachim von Ribbentropi allkirja saanud salaprotokoll ka Eesti saatuse aastakümneteks määras, või.s juba aimata.
Natslik Saksamaa kinkis punaimpeeriumile pool Ida-Euroopat. Poola likvideeriti kahe armee ühisoperatsiooniga. Hitleri nõusolekul lasi Stalin okupeerida 15. juunil 1940 Leedu ja 17. juunil 1940 Eesti ning Läti. Rumeenialt võeti Moldova alad, Soome suutis punaväe rünnaku küll tõrjuda, kuid territoriaalkaotuste hinnaga.
1944 – Eestist võeti tükk ära
Vahetult enne läbimurret Emajõel, kui Punaarmee polnud Eestit veel vallutada suutnud, korraldas Moskva kahe maatüki lahutamise Eesti küljest. Kahe otsusega 15. ja 23. augustil 1944 võeti Eesti küljest enam kui kaks kolmandikku Petseri maakonnast ja liideti Venemaaga. Sama tehti veidi hiljem ka Narva-taguste aladega. Vahepeal jõuti trükkida ka maakaarte, kus isegi Värska oli märgitud Venemaa osaks.
Nõukogude kohalik marionettvõim, mis Eestis sõjaga kehtima pandi, vormistas piirimuutuse tagantjärele. Algas praeguseni kestev piiritüli Eesti ja Venemaa vahel.
Petserimaal elas enne sõda enam kui 60 000 inimest, suur osa nende järeltulijaist on nüüdseks oma sünnikodudest ilma jäetud.
Praha, august 1968
Samasugust skeemi kui Eesti okupeerimisel 1940. aastal kasutati ka 1968. aastal liiga demokraatlikuks muutunud TsŠehhoslovakkia alistamisel. Moskva läkitas Nõukogude armee ja mõningate satelliitriikide armeeüksused (2000 tanki ja 200 000 sõdurit) ööl vastu 21. augustit 1968 TsŠehhoslovakkiasse, surudes veriselt maha kõikvõimalikud vastuhakukatsed.
Praha kevadega alanud lootus likvideeriti kahe päevaga. 23. augustil 1968 oli T?ehhoslovakkia reformikommunistlik juhtkond sunnitud kapituleeruma. Kodanike allumatuskampaania lõppes kõigi vabaduste likvideerimisega, ja ligi 300 000 inimest oli sunnitud põgenema.
Praha sündmused tekitasid globaalse protestilaine Moskva agressiooni vastu, meelt avaldati isegi Moskvas. Repressioonidest hoolimata oli demokraatiaseeme leidnud pinna ka siinpool raudset eesriiet.
1979 Balti apell
Mälestus kurikuulsast käepigistusest ei kadunud. 23. augustil 1979 tehti teatavaks 45 ärksama Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisavaldus, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgede likvideerimist. Eestist andsid Balti apellile allkirja Mart Niklus, Endel Ratas, Erik Udam ja Enn Tarto.
Pakti paljastamine oli eelnenud aastakümnetel kujunenud Balti pagulaste pikaajaliseks missiooniks, kuigi esialgu jäädi hüüdjaiks häälteks kõrbes. Balti apell äratas aga eestlasi mõlemal pool raudset eesriiet, edaspidi jõudis üha rohkem avalikke protestikirju Eestist läände, kus Balti lobigruppide abiga toimetati need ÜRO komisjonide ja Euroopa parlamendi ette.
Tsensuuri all kannatavas Eestis kuuldi nendest küll alles lääne raadiojaamade vastukajana. Kuid 1970. aastatel oli märgata juba uue ärkamisaja algust.
1987 Hirvepark
15. augustil andis endast teada rühmitus nimega Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Nad kutsusid kokku Eesti esimese rahumeelse protestimiitingu alates okupatsioonide algusest. Samal päeval, 23. augustil 1987 tuli rahvas tänavaile ka Riias ja Vilniuses.
MRP-AEG loomise ajendiks sai Heiki Ahoneni, Jan Kõrbi, Tiit Madissoni ja Lagle Pareki üleskutse avalikustada kurikuulus. Kommunistlik võim reageeris sellele laimavate propagandalöökidega.
Hirvepargi miitingul kõnelenud Parek, Madisson ja Jüri Mikk külvati pärast miitingut üle sõimuartiklitega meedias, Madisson saadeti aga Eestist välja.
1988 Hirvepark nr 2
Augustiks 1988 olid olud Eestis vabamad, võimud enam meeleavaldusi tõkestada ei suutnud. Jaanuaris algatatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutasid 104 inimest Pilistvere kirikus 20. augustil 1988, koondades MRP-AEG liikmeid, poliitvangide vabastamise nimel Draamateatri ees piketeerinuid ja rahvuslikult ärksamaid inimesi üle kogu Eesti.
Partei kujunes mõjuvõimsaimaks survegrupiks, mis asus murdma kommunistliku partei ainuvõimu. 23. augustil 1988 astus ERSP Hirvepargis juba rahva ette Eesti Vabariigi taasiseseisvumise nõudega, ning koostöös muinsuskaitsjate ja Eesti Kristliku liiduga järgmise aasta veebruaris algatatud kodanike komiteede liikumine võimaldas ennast registreerides iseseisvustahet väljendada ka enam kui 600 000 Eesti Vabariigi kodanikul.
1989 Balti kett
Kolme Balti riigi rahvarinnete ühisalgatus Balti kett kujunes aga 23. augustil 1989 ülemaailmselt suurimaks demokraatlikuks meeleavalduseks üldse.
Ligi kaks miljonit inimest seismas ühises inimketis läbi kolme riigi ületas uudisekünnise peaaegu kogu maailmas. MRP avalikustamise nõue kujunes aga Balti ketist alates juba selgelt iseseisvusnõudeks.
Moskvas aeti samal päeval toetusmeeleavaldus laiali. Nüüdseks on selgunud, et Ida-Saksamaa ja Rumeenia liidrid Erich Honecker ja Nicolae Ceausescu olid lausa pakkunud Moskvale abi, et Balti riikide vabanemiskatse sõjaliselt maha suruda. Erinevalt 1968. aastast polnud Moskva selleks valmis.
1991 Nõukogude Liidu krahh
Balti kett, mis andis lisahoogu vabanemisliikumistele kogu Nõukogude impeeriumis, kutsus Moskvas esile aga vanameelsete koondumise. Kaks aastat hiljem, üritades ennetada liidulepingu sõlmimist, korraldas Erakorralise Seisukorra Riiklik Komitee 19. augustil 1991 üleliidulise riigipöördekatse.
Tulemuseks oli riigipöörde nurjumine ja Nõukogude Liidu likvideerumine. Riigipöördekatse tulemusel oli lõplikult katkenud riiklik side Moskva ja Baltimaade vahel, järgnevalt kuulutasid end iseseisvaks ka kõik endised liiduvabariigid, nagu ka veel mitu autonoomset territooriumi.
