40 aasta tagune Eesti telefilm sünnib uuesti



1968. aasta menukas film “Pimedad aknad” on säilinud vaid venekeelsena. ReÏissöör Tõnis Kask veab filmi taastamist, tollaste staarnäitlejate osad loevad uuesti sisse praegused tähed. Kirjutab Iris Assad.

 1968. aasta kevadel valmis Eesti Telefilmis kolmeosaline film “Pimedad aknad”. Film sündis Lilli Prometi stsenaariumi põhjal ning selle tootmisega olid seotud mitmed praegugi tuntud nimed: reÏissöörid Tõnis Kask ja Heiki Roots, operaator Anton Mutt, kunstnik Silvia Mere ja helilooja Eino Tamberg.

Ka näitlejate rivi oli aukartust äratav – filmis võib näha noort Ada Lundverit ja Ita Everit, lisaks juba manalateele läinud näitlejaid Katrin Välbet, Lisl Lindaud, Ants Lauterit, Endel Pärna jpt. Filmi tegevus toimub sõjaaegses Tallinnas Saksa okupatsiooni viimastel kuudel.

Juba filmi esmalinastusel Eesti Televisiooni ekraanil tekkis sellele reÏissöör Tõnis Kase sõnul suur vaatajaskond. Miks? Sest sarifilm (muuseas üks esimestest Eesti sarifilmidest üldse) erines teistest samal teemal vändatud filmidest uudse vaatenurga poolest. Tavapäraste propagandistlik-naturalistlike vägivallastseenide asemel näidati seal tavalisi inimesi, kes elasid oma igapäevast elu, hoolimata raskest ajast.

Tõnis Kask oli Saksa okupatsiooni ajal ise alles laps. “Haavatuid ma mäletan, kuid surnuid mitte,” meenutab Kask. “Minu eas oli sõda isegi pisut põnev.”

Lilli Prometi viis aastat varem ilmunud kirjandusteoses oli vägivalda rohkem. Selle üle olevat reÏissöörid ka Prometiga koos filmi tehes sageli vaielnud. Kirjanik ise ei olnud ju tol ajal elanud Eestis, vaid NSVL-i tagalas, ta kippus asju vahel liiga mustvalgelt nägema.

Säilinud vaid venekeelsena

Nii tõmmatigi maha see, mida tegelikult ei juhtunud või millest toona lihtsalt ei räägitud. Kuid paljut, mis kuulus selle aja juurde, nagu õhurünnakud, reisijate läbiotsimine raudteejaamas, öine pimendamine ja liikumiskeeld, toidu ja tarbekaupade puudus, aga ka Saksa ohvitseridega lõbutsenud naised, võib filmis näha.

Film oli menukas terves NSV Liidus. Valmimise aastal võideti Riias toimunud viie liiduvabariigi festivalil peaauhind. Ada Lundver pälvis parima naispeaosalise preemia. Operaator Anton Mutile anti hea operaatoritöö eest preemia Leningradi filmifestivalil.

Üleliidulise kesktelevisiooni tarbeks sünkroniseeriti film vene keelde ja niimoodi jõudis see liiduvabariikide telekanalitesse. Ainult Saksa DV-s keelduti filmi näitamisest, sest filmis domineeriv kohaliku tüdruku armulugu baltisaksa ohvitseriga muutis selle “ideoloogiliselt vastuvõetamatuks”.

1976. aastal Eesti Televisiooni filmihoidlas puhkenud tulekahju tagajärjel hävisid kõik filmi algmaterjalid. Praeguseks on säilinud vaid venekeelne positiivkoopia.

2005. aastal alustati filmi restaureerimist, sünkroniseerimist ja digitaliseerimist, mida on toetanud kultuurkapital, Eesti Filmi Sihtasutus ja ETV. Esialgne seriaal lühendati täismetraaÏiliseks filmiks, peaosad, nii eesti- kui ka saksakeelsed, on uuesti sisse loetud.

Filmi eestikeelse heli taastamisega oli seotud hulk probleeme. Paljusid näitlejaid ei ole enam. Kuid ka Ada Lundveri ja Ita Everi hääl on aja jooksul muutunud. Et filmi vaadates jääks usutav mulje, tuli sünkroniseerimisel kasutada noori näitlejaid. ReÏissöör Tõnis Kase sõnul tehti sobivate dublantide leidmiseks palju proove. Oluline ei olnud tema sõnul mitte väline sarnasus, vaid temperamentide ja nn elurütmi ühtivus.

Poeg dubleerib isa tegelaskuju

Ada Lundveri dublandiks sai näiteks Evelin Pang, Marianne Leoveri hääleks aga Helena Merzin. Katrin Välbe mängitud vanaema häält teeb nüüd Anne Paluver. Tol ajal noor näitleja, filmis salapärast meest kehastanud Ao Peep dubleerib aga omaenda isa, Helend Peebu tegelaskuju.

Saksakeelsetesse osadesse leiti dublandid Tallinna saksa gümnaasiumi õpetajate seast. Kuigi filmis on kujutatud baltisakslasi, ei hakatud neid otsima, vaid kasutati saksa keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, kes räägivad eri dialekte.

Filmi taastamise projekt jätkub, raha taotletakse nii digitaliseerimise kui ka filmimuusika tarbeks. Pärast pingsaid otsinguid leiti arhiivist Eino Tambergi originaalpartituur, mis oleks tarvis uuesti sisse mängida.

Filmi taastamise lõpetamine raha taga

••  “Eesti Televisioon paneks taastatud “Pimedad aknad” kohe eetrisse, kui töö oleks lõpetatud,” lubas ETV meediahaldustalituse direktor Tiit Kimmel.

••  Kimmeli sõnul on tegu väga mahuka projektiga, mis on jõudnud filmi taastamise staadiumi. “Praegu on puudu miljon krooni, et film Soome taastamisele viia,” ütles Kimmel. “Pimedate akende” taastamise algatas omal ajal Eesti Televisioon ja sel alal on ära tehtud suur töö. “Pelgan, et kui filmi taastamine praegu rahapuudusel ei jätku, võibki see projekt katki jääda,” sõnas Tiit Kimmel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare