70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana

                 
70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana
----
20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuvälja esimesed startimis-ja maandumisrajad. Jaamahoone valmis alles 18 aastat hiljem, 1954. aastal. Tallinna lennujaama ajalugu uurib Signe Kalberg.

 Kui ajaloos pikkade sammudega tagasi minna, siis Tallinna ja ka teistesse Eesti linnadesse õhusõidujaama ehitamisest tehti juttu juba 1914. aastal. Nii kirjutas 1914. aasta 31. mai Päevaleht, et kuigi Tallinna linnavalitsus oli nõus õhusõidujaama rajamist toetama, selgus, et era-õhusõidujaama siia mingil tingimusel teha ei saa, sest Tallinn asub kindluse piirkonnas. Seepärast võeti ka sellekohane punkt linnavalitsuse päevakorrast maha.

Varsti pärast Vabadussõda asutati Tallinna eralennuühing Aeronaut, mis tahtis hakata arendama eralennundust ja pidada ühendust naaberriikidega. Paraku tulid vahele majanduslikud raskused ja varsti oldi sunnitud ettevõte likvideerima. Eestis lennuühenduse arendamine läks võõraste kätte.

Lennusadam püsis üle sõja

Varsti pärast Aeronaudi pankrotti minekut seadis alalise lennuühenduse Tallinna ja Helsingi vahel uuesti jalule Soome õhusõiduselts Aero, lennuliini avas ka Saksa-Vene õhuühendusselts Deruluft, mille lennukid maandusid Tallinnast 12 km kaugusel Nehatus.

Soome lennukite tarbeks ehitati 1928.–1929. aastal Ülemiste järvele lennusadam, mis oli kasutusel veel Teise maailmasõja ajal. Kuna lisaks Ülemistele kasutati ka Nehatu lennuvälja, pani see lendude koordineerijad ja reisijate vedajad ülimalt keerulisse olukorda. Nii hakati otsima uut kohta.

Tallinna lennujaama ajalugu võiks sama hästi alustada ka 26. märtsist 1929, kui riigikogu võttis vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade ja ehituste sundvõõrandamise seaduse. Riik sundvõõrandas Tallinna linnalt 10 hektarit obrokiõiguse alusel aktsiaseltsil Dvigatel ja 22 hektarit Vagnerite pärijate valdamisel olnud maad. Maa eest maksti endistele omanikele üle 10 miljoni sendi. Platsi tasandamine ja kordaseadmine kirjutati hädaabitööde eelarvesse 5 miljoni sendiga. Koos lennukuuridega läks ettevõtmine maksma 25 miljonit senti. Lennukuuride ehitamine jäeti valdavalt lennukiomanike eraalgatuseks.

Kui tänapäeval sõidab lennukitega päevas tuhandeid, siis 75 aastat tagasi oli Tallinna lennujaama juhataja uhke selle üle, et päevane reisijate hulk oli 30 ja 35 inimese vahel. Poole tunniga sõitis lennuk Helsingisse, 1,5 tunniga Leningradi, nelja tunniga Stockholmi ja seitsme tunniga Berliini.

1934. aastal andis Postimees teada, et Tallinna eralennuvälja Lasnamäel, Ülemiste järve kaldal, kus lennukeil on võimalik maanduda nii maale kui ka vette, võib täie õigusega nimetada üheks Euroopa suuremaks lennujaamaks. “Vähemalt Ida-Euroopas ei suuda ükski lennujaam temaga võistelda reisijate rohkuse ja lennuühenduse tiheduse suhtes.”

“Teedeministeeriumi poolt paar aastat tagasi riiklike summadega ehitama hakatud lennuväli on nüüd küll juba niivõrd valmis, et lennukid võivad sellel maanduda,” osutab Postimees, “kuid angaarid on alles ehitamisel ja liinilennukeil, mis peavad ööbima Tallinnas, tuleb seista lageda taeva all. Ka ruumid reisijate tarvis on veel alles pooleli ja asjaajamine sünnib selleks ehitatud ajutistes hoonetes.”

Terminal valmis alles 1954

Olgu kriitika ja töötempoga kuidas oli, aga 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennujaamas osaliselt valminud startimis-ja maandumisrajad. Esimeses etapis valminud 40 meetri laiused ja umbes 300 meetri pikkused rajad võimaldasid tõusta ja maanduda kuues suunas.

Lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada aastaks 1940, sellesse kavva pidi mahtuma ka lennujaama teenistushoone projektikonkurss ja ehitus. 14 kavandi hulgast valis auhindamiskomisjon 1938. aastal välja arhitekt Artur Jürvetsoni projekti, hoone ehitus läinuks maksma 300 000 krooni.

Tegelikult sai lennujaama reisijatehoone valmis alles 1954. aastal ja oli kasutusel 1980. aasta olümpiamängudeni. Viimase sündmuse puhuks valmis uus jaamahoone.

Arhitektuurikriitik Karin Paulus ütleb, et Tallinna lennujaamal pole küll Fosteri Hongkongi või Bofilli Barcelona lennujaamahoone monumentaalsust, kuid väikese õdusa teivasjaamana toimib see ikka.

Lennujaamahoone projekteerimist alustati 1976. aastal. Arhitekt M. Piskov määrati Moskvast, tema enda valida jäi aga sisekujundaja, kelleks osutus Maile Grünberg meie oma kunstikombinaadist ARS. Lennujaama välisilme oli juba üsna postmodernne, madalal hoonekehandil istuv kõrge harjaga katus meenutab veidi rehielamut, kuid paistab mastaabilt, sakiliste lõpetustega ning suurte räästaalustega siiski rohkem jaapanlik.

Paraku oli 18 aastat hiljem selge, et lennujaama reisiterminali on vaja laiendada. 1998. aasta märtsis algas 200 miljonit krooni maksnud rekonstrueerimine, mis suurendas lennujaama läbilaskevõimet 1,4 miljoni inimeseni ja äripinda 2000 ruutmeetrini.

Toda aega meenutab nii mõnigi reisija muigega, sest reisijad pidid passikontrolli läbima ajutises ehitises. Nii said lõunamaadelt üsna kerges rõivas saabunud reisijad oma järjekorda oodates lõdiseda. Aga progress nõudis lõivu.

Tallinna lennujaam

•• 1932. aastal toimis juba talvine lennuühendus Ülemiste järvelt Helsingisse. Pilet maksis 32 krooni, edasi-tagasi 54 krooni.

•• Lennuühenduse pidamise lepingud olid aastail 1928–1933 Deruluftiga (Saksa-Vene), 1928, 1930, 1931, 1936 ja 1938 aastal Aeroga (Soome), 1936 ja 1938–1939 Aerotransportiga (Rootsi) ja 1937. aastal alla kuu aja Lufthansaga (Saksa).

•• 1935. aastal kestis lend Tallinnast Jeruusalemma 32 tundi ja 45 minutit.

Lendurid lõbustasid end rahva arvel

•• 1935. aasta 3. juuli Vaba Maa kirjutab, et 50 meetri kõrguselt lendav lennuk tekitas Pärnu laadaplatsil paanika. Kaks lõhkuvate hobuste ohvriks langenud naist viidi vigastustega haiglasse. Pahandust teinud lennuk oli Derulufti kolmemootoriline JU-52 ja selle kapten Ottenberg.

•• Viljandi linna politseil oli põhjust koostada esimene protokoll õhu-lähenemismääruste rikkumise pärast, mis on esmakordne Eesti eralennu ajaloos. Eralennuki ES-LIST omanikku S. Ungern-Sternbergi süüdistas politsei liiga madalal Viljandi linna kohal lendamises.

•• Riigi Teatajas 1926. aastal avaldatud siseministri sundmäärus ütleb, et linnade ja alevite kohal ei tohi lennata madalamal kui 500 m, mujal mitte kõrgemal kui 2500 meetrit. Eraõhusõiduriistade liikumine on päikese loojangust tõusuni lubatud vaid teedeministeeriumi erilisel loal. Samas määruses keelatakse lennukitelt peale vee ja peenikese liiva igasuguste asjade, ka inimeste alla loopimine või langeda laskmine.

Tallinna lennujaam 2006. aastal

•• Tallinna lennujaamast on püsilennuühendus 21 Euroopa linnaga ja kahe Eesti saarega.

•• Sihtpunkte teenindab 13 lennufirmat.

•• Suurim vedaja on tänavu Estonian Air (osakaal 46%), talle järgnevad easyJet, Aero Airlines, CSA Czech Airlines, Air Baltic, Lufthansa, Fly Nordic, KLM, SAS ja Avies.

•• Populaarsemad sihtkohad on London, Helsingi ja Stockholm.

Õhuväraval on ruumi laieneda igas suunas

Ei tohi teha suuri investeeringuid, aga nendega ei tohi ka hiljaks jääda, sõnastab Tallinna lennujaama juht Rein Loik väikese lennujaama dilemma.

Lennujaam on nagu Tallinna linn – ei saa kunagi lõplikult valmis. Ikka on vaja midagi parandada, uuendada, laiendada, sest muidu valivad nii reisijad kui ka lennufirmad teise lennujaama.

Tallinna lennujaama juht Rein Loik selgitas, et enne Euroopa Liitu astumist oli lennundusturg Eestile suletud, olid vaid riikidevahelised kokkulepped. “EL-i astumisega avanes ka meile vaba taevas, konkurents on edasiviiv jõud,” ütles Loik.

Tallinna lennujaama rekonstrueerimisel 1997.–1999. aastani kulus ligi 460 miljonit krooni reisiterminali ümberehitamiseks, perrooni osaliseks renoveerimiseks, uue kaubajaama ja tuletõrjekeskuse rajamiseks. Neli aastat hiljem sai ligi 30 miljoni krooni eest valmis perrooni uus kate, tänapäevastatud elektrisüsteemid ja uuendatud müramõõtmise süsteem.

Kuid juba kolm aastat pärast remondi lõppu hakkasid lennujaama juhid mõtlema sellele, et reisiterminal jääb väikeseks. Vaja oleks pikendada ka ruleerimisradasid 1,2 kilomeetrilt 2,5 kilomeetrini. Siis saaks vastu võtta ja ära saata rohkem lende ning oluliselt tõsta lennuohutust.

Kaheaastane ehitus

Eelmisel nädalal algas järjekordne ehitus, mis kestab 2008. aastani. Kolme aasta jooksul investeeritakse Tallinna lennujaama arendamisse 1,2 miljardit krooni, millega rekonstrueeritakse lennuliiklusala, renoveeritakse reisiterminal ja ehitatakse välja veterinaar- ja fütosanitaarkeskus.

3070 meetri pikkuse ja 45 meetri laiuse raja mõlemasse otsa paigaldatavad temperatuuriandurid lubavad jäätumisvastast vedelikku tulemuslikumalt kasutada, paigaldatakse tänapäevased side-, elektri- ja automaatikaseadmed.

Seda reisija ei näe, küll aga tulevikus avaramat terminali, sest 18-meetrised pikendused nii põhja- kui ka lõunaossa annavad juurde ligi 13 000 ruutmeetrit uut pinda. Ehitatakse kõiki väravaid ühendav galerii, eraldatakse Euroopa Liidu ja rahvusvahelised reisijad. Kui Eesti liitub Schengeni viisaruumiga, jääb passikontroll vaid väljastpoolt EL-i tulijatele.

Praeguse viie asemel saab lennujaam üheksa reisijasilda, mis teeks võimalikuks, et näiteks 2008. aastal kasutab Tallinna lennujaama juba 2 miljonit reisijat. Laiendatud reisiterminal peaks võimaldama aga mugavalt teenindada 2,3 miljonit reisijat. Järgmisel aastal algab ka lennujaama parkla laiendamine ja aastal 2008 peaks valmima parkimismaja.

Ehituse ajal peavad reisijad leppima mõningate ebamugavustega. Väheneb sildade arv, millelt reisijad pääsevad otse lennukile. Ehituse vältel tagatakse küll vähemalt kolme silla olemasolu. Reisijatesildade vähendamine hüvitatakse ajutiste bussiväravatega – lennukid jäävad kaugemale seisma ning reisijaid viiakse-tuuakse lennuki juurde bussiga. Juba on ostetud neli bussi ja üsna pea pannakse püsti telk bussi ootavatele reisijatele. Reisiterminali laiendamise ajal on mõned alad terminalis reisijatele suletud. Seevastu liikluskorraldus jaamahoone ees ei muutu.

Rein Loigu hinnangul võiks lennujaama laiendus uuesti kõne alla tulla 2013. aastal.

Kuna Tallinn kasvab, pole välistatud seegi, et millalgi hakkab lennujaam otsima uut asukohta. Loik ei eita, et üks võimalus oleks kolida Ämarisse.“ Maa väärtus kasvab ja 10–15 aasta pärast võiksime ehk saada 230 hektari maa müügist nii palju, et ehitada uus,” arutles Loik.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused