Televaatajaile pole Aare Baumer tundmatu mees, eelkõige meenub ta neist saadetest, kus on eksponeeritud teaduskatseid. Geeniusest leiduriks, köögifüüsikuks, amatöörteadlaseks ja teaduse populariseerijaks nimetatud Baumer ütleb enda kohta, et tegelikult on ta „interdistsiplinaarne didakt”. Seda põhjusel, et ta ei ole hariduselt ei füüsik ega matemaatik. Pärast keskkooli proovis mees sisse saada nii Tallinna tehnikaülikooli kui ka tollasesse pedagoogikaülikooli (nüüd TLÜ) kultuuritöö teaduskonda näitejuhtimise erialale, kuid paberil tõestatud kõrgemat haridust tal polegi. Praegu harib ta end täiskasvanute koolitusasutuses marketingi instituudis ja on juba ligi kümme aastat töötanud teadus- ja arendusjuhina energia avastuskeskuses. Põhja puiesteel, Paksu Margareeta vastas.

Aare huvi kõikvõimalike avastuste vastu sai alguse juba lapsepõlves. Esimene, mida ta mäletab end väikese poisina ise ehitanud olevat, oli niidirullist transistor. Energiakeskusesse läks ta 2001. aastal tööle kindla mõttega – tegelda amatöörteadusega. Seda ta teinud ongi. Viimane rõõmu valmistav ekspositsioon on tema osalusel elujõuliseks saanud digitaalne planetaarium, milles saab ringi liikuda nagu kosmilises ruumis. „Nüüd saavad õpilased siin loengut kuulata ja me saame inimesi harida,” rõõmustab koolitaja.

Erisugused keskused

Energia avastuskeskus ongi eelkõige hariv asutus. Seda külastab aastas 25 000–30 000 inimest, aga Baumeri sõnul võiksid nad vastu võtta 50 000. „Need ekskursioonid ja loengud, mida me siin korraldame, sobivad põhikoolide, aga ka 2.–3. klassi lastele. Meie õppekavad annavad kindluse ka õpetajale. Eesti tingimustes on see nagu kõigi järeleaitamine,” arvab Baumer asutuse kohta.

Energiakeskuse kolmel korrusel on 160 ekspositsiooni üheksa teemanäitusega: robotid, elekter, optika ja nägemine, ajaloolised seadeldised, heli ja hääl, planetaarium, teadusteater ja töötuba.

Mida ühist on energia avastuskeskusel ja eelmisel suvel Vabaduse väljaku all avatud Ahhaa-keskusel? „Meil on avastuskeskus, neil on teaduskeskus. Meil on oma nišš – energia, ja meie ei pea endale näiteks lõhnanäitust kohale tooma,” selgitas Baumer. „Ma ei näe tulevikus vaid ühte keskust. Meil on küll olemas muuseumid, aga ka äsja avatud nukukunsti keskuse või teletorni turismiatraktsiooniks muutmise plaani võib liigitada samasse kategooriasse. See kõik on teadusharidus, mida võiks olla rohkem,” arvab mees.

Annab erapooletut infot

Uue telesaate „2020” juhina vahendab Baumer erialaspetsialistide arvamusi käsitletava teema kohta. Saade vaatab tulevikku ning esitab teadlastele ja asjatundjatele tulevikuprognoo­se puudutavaid küsimusi. Millistes majades me tulevikus elame? Kas Eestisse peaks tuumajaama ehitama? Kas Eestist saab kosmoseriik? Kas Läänemeri on suremas? Säästu- ja hõõglamp – kumb on etem? Saates ei öelda, milline seisukoht on õige või vale, vaid lahatakse küsimust põhjalikult, et vaatajal tekiks võimalikult tõene pilt.

„See on teadussari rakendusse jõudvatest uutest tehnoloogiatest ja nendega seoses tekkinud probleemidest, mis puudutavad tavainimest. Paljud minugi tuttavad on kallutatud infoga – kas või näiteks tuule- ja aatomienergia koha pealt. Aatomienergia on halb, öeldakse. Need on linnalegendid ja neis ei räägita asja positiivsest poolest. Meie oma saatega pole müüdipurustajad, vaid püüame näidata asja objektiivselt, kõigist aspektidest lähtudes, et vaataja oskaks otsustada. Kümne kuni 15 aasta pärast on energeetikas käes karmid ajad. Kas olla tuumajaamade poolt või vastu? Kust tuleb linnaenergia? Kui me kõik hääletame tuumaenergia vastu, siis 2030. aastal ei saa end enam sooja veega pestagi. Palju on linnalegende ja müüte tuumaenergiast ja säästulampidest. Ma seletan seda kõike igapäevaelus ka lastele. Nüüd, kui hõõglambid kaovad kasutusest, kardetakse, et säästupirn või LED-lamp on ebatervislik. Tegelikult on aga nii, et ebatervislik on hoopis hõõglamp, sest ta ei tooda sinist spektrit. Kui Edison üle-eelmisel sajandil praktilise hõõglambi leiutas, ei mõeldud tollal üldse kahjulikkusest kui sellisest,” naerab Baumer.

„2020”

Teadussaade

Üheksa saadet eri teemadel

•• 1. saade „Tuumajaam Eestisse?” (autor Mart Zirnask)

•• Teemat kommenteerivad Eesti teadlased, Soome kiirguskaitsekeskuse, Olkiluoto tuumajaama spetsialistid jt.

•• Saate tegevtoimetaja on Salme Rannu, produtsendid Piret Eero ja Piret Suurväli.

•• 11. aprillil kell 11.40 ETV2-s ja 17.25 ETV-s