AARE ERMEL: Josef Švejki juhtumised kino- ja teleekraanil


Jaroslav Hašeki suurteos on olnud hinnatud aines ka filmimaailmas, eriti Ida-Euroopas.

“Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” on 39-aastaselt tuberkuloosi surnud tšehhi humoristi Jaroslav Hašeki maailmakuulus lõpetamata jäänud suurromaan. Algselt oli kirjanikul kavatsus kirjutada teos kuueosalisena. Valmis jõudis ta nelja esimese jaoga, mis pärast kirjaniku surma ilmusid ühiste kaante vahel.

Josef Švejk on fiktiivne kirjanduslik antikangelane, kes pole kunagi tegelikult elanud. Ometi sai eeskätt just Švejk möödunud sajandil tšehhi rahva esindaja võrdkujuks. Jaroslav Hašeki Švejki-raamatust innustatuna on kirjutatud mitte just vähe lugusid ja romaane. Parimateks näideteks tuuakse tavaliselt kaks autorit. Üks neist oli ameeriklane Joseph Heller, kelle bestselleri “Lõks-22” ekraniseeris 1970. aastal režissöör Mike Nichols.

Teine on Stalinabadis (nüüdses Dušanbes) sündinud vene dissidentlik kirjanik Vladimir Voinovitš, kelle loodud reamees Ivan Tšonkin on kombinatsioon vahvast sõdurist Švejkist ja vene muinasjuttudest tuttavast loll-Ivanist. Voinovitš kirjutas oma peateose aastail 1969–1979. “Reamees Ivan Tšonkini elust ja erakordsetest seiklustest” tegi 1994. aastal kinofilmi Josef Švejki kaasmaalane Jiri Menzel. Vaimukas komöödia valmis Tšehhoslovakkia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Venemaa koostööprojektina. Nimiosas oli Gennadi Nazarov, kellele sekundeerisid Zoja Burjak, Vladimir Iljin, Valeri Zolotuhhin, Zinovi Gerdt, Sergei GarmasŠ jt.

Josef Švejk 16 korda

Mitmed head aastad tagasi, kui TV1 veel tegutses, linastus tollel telekanalil sakslase Axel von Ambesseri satiiriline militaarkomöödia “Vahva sõdur Švejk” aastast 1960, nimiosa kehastas selles legendaarne Heinz Rühmann. Hiljem näitas TV1 ka klassikafilmi kolm aastat hiljem valminud järge, kus olid paraku sootuks teised tegijad ning ka filmikoopia kvaliteet jättis palju soovida.

Teadaolevalt on Austria-Ungari keisririigi alamana sündinud Josef Švejk seigelnud suurel ja väikesel ekraanil vähemalt 16 korral. Üsna loomulikult olid esimesteks pääsukesteks tummfilmid. Aastail 1926–1927 valmis neid tükki kolm, kõigis mängis peaosa Karel Noll. Järgmine TsŠehhoslovakkias valminud “Vahva sõdur Švejk” oli juba helifilm. Kangelase kodumaal olid kunagi võrdlemisi populaarsed kolm komöödiafilmi (1952, 1956, 1957), kus Josef Švejki kehastas sealne menunäitleja Rudolf Hrušinsky. Vähemalt üks neist ekraanilugudest jõudis aegu tagasi ka Nõukogude kinoekraanile. Filmiajalukku on läinud rezŠissöör Jiri Trnka klassikaline lühianimafilm “Vahva sõdur Švejk” (1955). Muuseas, eksisteerib ka 225-minutine Tšehhi multifilmisari “Vahva sõduri Švejki juhtumised” (1986).

Kurioosumidest ehk niipalju, et esimese Švejki-tummfilmi lavastanud Carl Lamac tegi 1943. aastal Inglismaal sõjakomöödia “Švejki uued seiklused”, kus mängis raudteetöölisena oma esimese filmirolli tulevane Briti filmi- ja teleakadeemia president söör Richard Attenborough.

Kahtlemata on läbi aegade menukaimaks ekraani-Švejkiks olnud ja selleks ka jäänud austerlasest veterannäitleja Fritz Muliar. Muliari peaosalusel tehtud 13-jaolist telesarja “Vahva sõduri Švejki seiklused” (1972) näitas 11 aastat tagasi meie põhjanaabrite Yle TV 1. Praegu 85-aastane Muliar on juba üle 60 aasta kuulunud Viini teatri “Theater an der Josefstadt” koosseisu, kus ta kuuldavasti näitleb ja lavastab oma kõrgele vanusele vaatamata tänase päevani.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare