Aasta muusik Urmas Sisask kirjutab ooperit


Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks Urmas Sisaski.

Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ütles, et Sisask osutus valituks möödunud aasta väljapaistvate saavutuste eest. „Tema juures on oluline sotsiaalne kontakt kuulajaga. Mullu kirjutas ta „Tuhala nõiakaevu loit­su” ja seda panid tähele ka need, kes tema muusikat ehk varem kuulnud polnud,” rääkis Teder.  

Ta kinnitas, et Sisaski seni viimase missa, „Madise missa” salvestis on olnud nõutud Klassikaraadio kuulajate seas. Samal ajal ei saa Tedre sõnul mööda vaadata Sisaski kolmekümneaastasest loometeest kui tervikust.

Urmas Sisask ise tunnistas, et tunnustus tuli ootamatult. Seda ootamatumalt, et mullu valiti aasta muusikuks poplaulja Ivo Linna. „Ma pole sellega veel siiani harjunud,” muheles elevil helilooja. Tedre esile toodud „Tuhala nõiakaevu loitsu” ja selle kõlapinna ulatuse üle on ta uhke: „See on kõige tähtsam samm, mille ma julgesin astuda 20. oktoobril 2010. See õnnestus koos rituaaliga.” Helilooja avaldas lootust, et loitsu vägi jääb kauaks püsima.

Tänavustest loomeplaanidest rääkides sõnas Sisask, et käsil on kaks teost. Esimene pianistist tütrele Tiiu Sisaskile magistritöö lõ­petamiseks ja 25. sün­nipäeva  kingituseks ning teine on ooper „Labürint”. „See on erinevate usulahkude-konfessioonide põhjal. Et need usundid poleks mitte vaenulikud, vaid üksteise vastu sõbralikud. See on kam­mer­ooper-kooriooper Orthodox Sin­gersile, mis on pooleli ja peaks varsti valmis saama,” tutvustas ta oma tööplaani ja lisas juurde, et tegeleb endiselt ka astronoomiaga.

Inspiratsioon kosmosest

Urmas Sisaski tuntuimad teosed on „Tähistaevatsüklid” klaverile, koorilaulude tsükkel „Gloria patri”, „Eesti missa”, oratoorium „Pro patria” ning „Jõuluoratoorium”.  Tema helikeel on rituaal­ne, sugestiivne ja šamanistlik, muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumi osast.

Paljud tema teosed põhinevad planeetide liikumise matemaatilisel kirjeldusel. Oma kauaaegses elukohas Jänedal asutas ta 1994. aastal maailma ainsa muusikatähetorni ja kaks aastat hiljem „muusikalise planetaariumi”, kus ta teeb astronoomilisi vaatlusi ja korraldab suure publikumenuga loengkontserte. Astronoomia kõrval on Sisaski muusika läteteks euroopalik vaimuliku muusika traditsioon, samuti runolaul ja ürgsed rituaalid.

Sisaski helitööd on kõlanud Jaapanis, Rootsis, Soomes, Taanis, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Austraalias ja mujal maailmas. Aasta muusiku tiitli on pälvinud muusik, kelle loomingulised saavutused edendavad eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd ERR-iga.

Helilooja

Urmas Sisask

•• Sündinud 9. septembril 1960

•• Õppinud kompositsiooni Tallinna muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel.

•• Lõpetanud Tallinna riikliku konservatooriumi (1985).

•• Tema looming on inspireeritud astronoomiast.

•• Loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.

•• Ilmunud on neliteist autoriplaati tema loominguga.

•• Aasta muusiku kontsert toimub Tallinna lauluväljaku klaassaalis pühapäeval, 9. jaanuaril kell 16. Kontserdil esinevad Lauri Väinmaa (klaver), Estonia seltsi segakoor, dirigent Heli Jürgenson; Rapla ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor ning ansambel, dirigendid Urve Uusberg ja Urmas Sisask.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare