Avafilmiks on briti režissööri Mike Leigh’ mängufilm „Happy-Go-Lucky”, helge jutustus rõõmsameelsest õpetajast Poppyst (Sally Hawkins), kes üritab näha igas hetkes ja inimeses head, hoolimata sellest, et tal tuleb päevast päeva tegemist teha ebameeldivatega. Alati positiivse Poppy roll tõi Hawkinsile selle aasta Berlinalel parima naispeaosatäitja auhinna, ning tõsi ta on, et „Happy-Go-Lucky” väärib vaatamist juba ainuüksi filmi näitlejatööde pärast.

Pöörake tähelepanu Eddie Marsani kehastatud autokooli õpetaja Scottile ja te saate aru, kui tulemuslik on briti realistliku kino lipulaeva Mike Leigh’ töömeetod – see koosneb teatavasti arvukatest näitlejaimprovisatsioonidest prooviperioodil, et eluliste karakterite kaudu vormuks lõplik stsenaarium. Poff.epl.ee Aga et häid filme näeb PÖFF-il rohkesti, siis toogem siinkohal ära vaid mõningane valik festivalikavast. Alates esmaspäevast võib Eesti Päevalehest leida ülevaateid võistlus- ja kõrvalprogrammides linastuvatest filmidest, intervjuusid festivali külalistega ja muidugi uudiseid PÖFF-ilt endalt.

Gomorra Režissöör: Matteo Garrone; Itaalia, Prantsusmaa, 2008 Programm: Screen Internationali kriitikute valik Auhindu: Grand Prix, Cannes •• Viis lugu, viis liini ühes filmis, mis räägib Itaalia needusest maffiast. Itaallased on esitanud „Gomorra” 2008. aasta parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Roberto Saviano samanimelisele raamatule toetuv film, kus näitlejateks on nii amatöörid kui ka profid, annab efektse kinematograafilise ülevaate Napoli kuritegelikust maailmast, olles korraga haarav ja häiriv, nagu see mõjusate filmide puhul ikka kipub olema.

Genova Režissöör: Michael Winterbottom; Suurbritannia, 2008 Programm: rahvusvaheline võistlusprogramm EurAsia Auhindu: parim režissöör, San Sebastians •• Inglane Joe (Colin Firth) on seadnud ennast mugavalt sisse Uues Maailmas, kuid õnnetunne on paraku petlik. Pärast abikaasa hukkumist tahab Joe tagasi koju, mida tema jaoks esindab Euroopa. Mees läheb koos kahe teismelise tütrega Itaaliasse Genovasse ja selles sadamalinnas hakkab kolmik ravima oma hingehaavu, kuid kodunt pagemine ei taga neile veel väljapääsu emotsionaalsest kuristikust.

Seinte vahel (Entre les murs) Režissöör: Laurent Cantet; Prantsusmaa, 2008 Programm: Screen Internationali kriitikute valik Auhindu: kuldne palmioks, Cannes •• Laurent Cantet’l on imepärane oskus luua ülimalt realistlik keskkond, meenutagem vaid tema 1999. aasta filmi „Personal”. Nüüd on ta suundunud tehaseseinte vahelt välja ning näitab ühe Pariisi kooli õpetajate ja õpilaste tegevust terve aasta vältel. Ühes korralikus koolis leiab küllaga keerulisi suhteid õpilaste ja õpetajate, laste ja vanemate, vanemate ja õpetajate vahel.

Il Divo Režissöör: Paolo Sorrentino; Itaalia, Prantsusmaa, 2008 Programm: rahvusvaheline võistlusprogramm EurAsia Auhindu: žürii auhind, Cannes •• 89-aastane Giulio Andreotti on legend – seitsmekordne peaminister, kaheksakordne kaitseminister, viiekordne välisminister, kahekordne rahandusminister. Ta on olnud 62 aastat parlamendisaadik, kohus on arutanud 26 korda ilma erilise tulemuseta tema korruptsioone ja maffiasidemeid. Et teha film nõn­da erilisest mehest, on Sorrentino valinud tavatu tee – „Il Divo” on pilaooper, kus pea­osaline Toni Serillo teeb hiilgerolli.

Tokyo sonaat (Tokyo Sonata) Režissöör: Kiyoshi Kurosawa; Jaapan, 2008 Programm: Screen Internationali kriitikute valik Auhindu: Un Certain Regard – žürii auhind, Cannes •• Sasakide perepea Ryuhei jääb tööst ilma, sest tema kohale on ökonoomsem võtta hoopis kolm korda vähem palka küsiv hiinlane. Ryuhei ei suuda juhtunut tunnistada ja sulgub valesse, vaataja aga näeb, et vales ei ela mitte üksnes õnnetu vallandatu, vaid kogu Jaapani ühiskond. Tabavalt mürgine film, mille visuaalne külg on lihvitud vaat et täiuseni.

Üheksandas taevas (Wolke Neun) Režissöör: Andreas Dresen; Saksamaa, 2008 Programm: 12 valitud teost Auhindu: Coup de Coeur, programm Un Certain Regard, Cannes •• Ingel, kellel on õnnelik suhe Werneriga, löövad äkki kirelained üle pea. Ta armub meeletult Karli. Kõlab traditsioonilise suhtekolmnurgana? Filmi erilisus seisneb kaugelt üle keskea olevates peategelastes. Nende tulevikku puudutavad valikud ja ihulise läheduse eksponeerimine on midagi muud, kui seni oleme harjunud ekraanil nägema.