Küsitluste järgi on Barack Obama praegu kolmandiku ameeriklaste silmis maailma imetlusväärseim mees ja enamik usub, et ta saab oma ametis suurepäraselt hakkama.

Selline menu ei ole tingitud üksnes tõigast, et Obama on korralik perekonnapea, hoolas kristlane ja püüdlik tervisesportlane. Kampaania muinasjutulist edu toetas eeskätt ametist lahkuva riigipea madal populaarsus. George Bushi ebapopulaarsete ja paljude arvates küündimatutele otsustele oli „mustal hobusel”, kes avaldas juba 2003. aastal Iraagi sõja vastu meelt, kerge vastanduda. Nurgelise hoiakuga McCain ja tema põdrakütist kampaaniapartner ei saanud midagi parata – Obama paistis Bushist pea igas mõttes erinevat, kui poliitikule kohustuslik armastus perekonna, religiooni, isamaa ja tervisespordi vastu välja arvata.

Lubadused

Nii kõrged ootused annavad teadagi võimaluse kõrgelt kukkuda, ent vähemalt on nii USA kui ka maailma avalikkus andnud president Obamale kasutada „mesinädalate” perioodi, mida võiks kasutada raskete reformide läbisurumiseks.

Ta on andnud lubadusi Iraagi sõja lõpetamise ja tervishoiusüsteemi reformi kohta, plaanib tõsta miinimumpalka ning vähendada naftatarbimist ja makse.

Pärast neokonservatiivide valitsusaastaid saab presidendi suus uue varjundi ka rahvusliku ühtsuse mõiste, mis ei tähenda enam teisitimõtlejate reeturiks tembeldamist. „Ma tahan, et Ameerikat ei jaotataks enam „sinisteks” ja „punasteks” osariikideks,” on valitud president ise kinnitanud.

Senatihääletusi jälginud analüütikud on küll nentinud, et parlamendi ülemkojast oleks USA mõistes olnud raske leida suuremat liberaali kui Illinoisi osariiki esindanud Obama. Kuid vastandamise abil valimised võitnud mees võib presidendi-ametis näidata üles kompromissivalmidust, mis valmistab pettumuse vasakpoolsematele valijatele ja rahustab konservatiivide närve. Juba praegu on geiaktivistid nördinud, et Obama ametissevannutamisele kutsuti kõnelema homode suhtes vaenulik pastor.

Hirmud

Meilgi mõnel pool väljendatud hirme, et uus president Balti riigid Venemaale läätseleeme eest üle annab, peaks leevendama teadmine, et nii asepresidendi kui ka riigisekretäri toolid lähevad Eesti heade sõprade kätte ja eelmises valitsuses pädevust ilmutanud kaitseminister jätkab oma ametis.

Seda, milliste valikute ette saatus president Obama seab ja kuidas too sellega toime tuleb, näitab aeg. Toonimuutust on igatahes tunda – valimiste ajal näitas Obama vastaste suhtes üles vaoshoitust ja respekti ning oli esimene suurpartei kandidaat, kes loobus riiklikust valimistoetusest. Ta lubab likvideerida USA-d kui õigusriiki häbistava Guantanamo vangilaagri. Välispoliitikas süstib optimismi Obama lubadus panustada senisest enam diplomaatiasse.

Ent hollywoodlikest unistustest ei tasu end pimestada lasta – ajaloos ei esine õnnelikke lõppe.