Abiks algajale kanuumatkajale
Soomaal kanuumatku korraldava Olev Veskimäe sõnul ei pea algaja tingimata kärestikulisele ja kiire vooluga Ahja või Võhandu jõele minema, või siis üleüldse jõele. “Meie näiteks käisime algajatega Pühajärvel,” toob ta näite. “Panime neile vestid selga ja keerasime meelega paadi ümber, et jõel enam hirmu poleks. Kui vesi on soe ja põhi madal ning jalaga tunda, siis pole midagi karta.”
Veskimäe sõnul võiks algajate kambas olla vähemalt üks kogenum kanuutaja, sest ka elementaarsed tarkuseterad võivad jõe peal olles väga kergesti ununeda. “Kui näiteks oksa alt on vaja kiiresti läbi minna, siis on ikkagi esimene refleks end küljele kallutada,” tõdeb Veskimäe. “Siis aga käiakse kindlasti veest läbi. Kallutada tohib end ikka ainult ette või taha.”
Tema sõnul on kõige ohtlikum periood esimesed viis kuni seitse minutit, millal inimene harjub kanuuga. “Seal loeb isegi erinev mark, sest ka kogenud kanuutaja võib uut tüüpi kanuuga külili käia,” tunnistab ta.
Lõppude lõpuks oleneb supluse tõenäosus ikkagi inimesest endast. “Ega autot ka neli ratast õnnetusest ei päästa, kui endal on kõrvade vahel tühjus,” võrdleb Veskimäe kanuud autoga. Ning nagu ka maanteel ja linnatänavatel – isegi kui sina korralikult liikled, võib mõni teine kanuu sinule kahju teha. Kõigeks tuleb valmis olla.
Päästevest kohustuslik
Näiteks läksid nad kord kaasa klassiekskursioonile, kus üks poiss hakkas meelega kanuud küljelt küljele kõigutama, mille tagajärjel tuli Veskimäel ja ta kaaslasel päästa külmast veest üks laps.
Kuigi indiaanlased, kellelt kanuu pärit on, päästeveste ei kandnud, siis praegu on vestide kandmine kanuutajale kohustuslik. “Pealegi hoiab vest selja mõnusalt sooja,” lisab Veskimäe turvatundele veel ühe positiivse külje. Et mitte külma saada, soovitab ta igaks juhuks ka vahetusriided kaasa võtta.
Siim Nikopensius käis esimest korda kanuutamas seitse aastat tagasi Belgias Saksa piiri lähedal ning nüüd ei möödu ükski suvi ilma kanuumatkata. Hirmu ta esimesel korral ei tundnud, kuid kuna tegu oli kiire sportkanuuga, sai sellega ka korralikult ümber käidud.
Põnevamad hetked seitsmeaastase kanuutajakarjääri juures on öised sõidud. “Kord jäime pimeda peale ning teadsime, et peaksime kohe varsti telgiplatsi juurde jõudma, aga koprad olid tammi ette ehitanud,” räägib ta. “Kuna meil oli valge kanuu, siis hakkasid nahkhiired seda ründama, samal ajal kui meie üritasime kangekaelselt tammist läbi murda.”
Kanuutamise reeglid
•• Vette minnes tuleks kanuu nina kohe keerata soovitud suunda. Viimasena astub kanuusse tagumine sõitja ehk kapten, kes hoiab kanuud seni paigal, kuni teised on peal. Kaldale tulles astub esimesena välja eesotsas istuja, kes tõmbab kanuu kaldale ja hoiab seda teiste jaoks paigal.
•• Kanuu tagumine osa peab olema raskem, siis on see stabiilsem ja kergemini juhitav. Üksi olles tuleks seega istuda kas keskele või taha.
•• Kahekesi olles aerutab üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt, üksi aerutatakse vaheldumisi.
•• Ümberläinud kanuu tuleb külili keerata ja kaldale tõmmata ning siis tühjaks kallata. Täis paat jõel kiiresti ei liigu, küll aga tuleks olla ettevaatlik, et mitte kaotada mõla, oma asju ega kaaslasi.
•• Asjad, eriti elektroonilised, tuleks tihedalt ja veekindlalt pakkida ning tugevalt paadi külge kinnitada. Väiksed asjad peaksid pigem olema lukuga taskus.
•• Kanuumatk maksab ühele inimesele 300–500 krooni.
