"Aeglus" Kundera juubeliks


Pariisis elav tshehh on Eestis kodune kirjamees

Mõned päevad tagasi 70-aastaseks saanud tshehhi-prantsuse kirjanik Milan Kundera sünnipäevaks ilmus eesti keeles tema romaan "Aeglus", mis täiendab autori rikkalikult eesti keeles ilmunud loomingut.

Kundera nimi ilmus eesti kultuuriruumi juba 1963. aastal, kui Draamateatris tuli välja tema näidend "Need, kelle käes on võtmed". Kaks aastat hiljem avaldas Loomingu Raamatukogu kolmest jutustusest koosneva kogumiku "Naljakad armastuslood".

Hiljem sai Kunderast nõukogude võimu silmis "paha poiss" ja tema avaldamine ei tulnud kõne allagi, kuid tema nime veetlus eesti intellektuaalide hulgas oli seda tugevam. 1980. aastate lõpus ja 1990. alguses oli heaks tooniks pookida tsitaate Kundera romaanist "Olemise talumatu kergus" kirjatükkidesse nii sobival kui sobimatul juhul.

Lisaks emigrandi staatusele oli Kundera Eesti intellektuaalile võluv vaheda Kesk-Euroopa identiteeti käsitleva esseistina.

"Kesk-Euroopa: Lääne-Euroopa piiriala; kogum väikerahvaid saksa ja vene suurvõimu vahel, maksimum mitmekesisust minimaalses ruumis. See viimane valem on nii konstateering kui ka programm: mitmekesisuse kosmopolitism ühetaolisuse kosmopolitismi vastu," ütleb Kundera välja mõtted, mis endiselt aktuaalsed. (Tänukõne Kesk-Euroopa kirjandusteostele antava Vilenica rahvusvahelise auhinna saamise puhul. Vikerkaar nr 7, 1995).

Kundera fenomeni on tihti seostatud ahistatud pagulaskirjaniku imagoga. Kundera ise suhtub sellesse irooniaga. "Aegluses" on üks tegelane kommunistliku rezhiimi all kannatanud tshehhi putukateadlane Cechoripsky, kes esitab Prantsusmaal konverentsil teadusliku sõnavõtu asemel tiraadi oma kiusamisest pärast venelaste sissetungi.

Kundera populaarsus ei piirdu sugugi Vahe-Euroopaga. Ta viimased romaanid, kus söödavas vormis hõrk filosoofia on segatud mitmesse paralleelselt hargnevasse süzheesse ja vürtsitatud erootikaga, on pälvinud üle maailma tähelepanuväärse lugejaedu. Teda on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kundera on erakordselt populaarne näiteks Islandil, kus ilmus esmakordselt tema romaan "Surematus".

Kundera teosed on võitnud kirjandusauhindu ja -stipendiume Prantsusmaal, Saksamaal ja mujal.

Kundera tuntuima romaani "Olemise talumatu kergus" järgi väntas Philip Kaufman 1988 filmi, kus teevad kaasa tuntud Euroopa staarid Juliette Binoche, Lena Olin, Daniel Olbrychski, Erland Josephson. Filmi operaator oli Ingmar Bergmani sagedane partner Sven Nykvist.

Eesti kirjastusel Monokkel on kavas lähiajal välja anda Kundera viimane romaan "Identiteet" ja 1960. aastate lõpus ilmunud "Elu on mujal".

Kundera esseistikat on tutvustanud "Vikerkaar" ja teised kultuuriväljaanded. Kundera näidendit "Jacques ja tema isand" kavatseb tuleval sügisel hakata mängima Vanemuise teater.

Tõlkijad Leo Metsar ja Lembit Remmelgas on teinud suure töö Kundera teoste eestistamisel. Nii jäävad eestlasele tundmatuks vaid Kundera nooruspõlves ilmunud luuleteosed.

Milan Kundera

Sündis: 1. aprillil 1929 Brnos. Ta isa oli muusikateadlane. Ka noor Kundera astus sageli üles dzhässmuusikuna.

Kundera on olnud kommunistliku partei liige koguni kaks korda, 1948–50 ja 1956–70, kuid mõlemal korral on ta visatud vastalisuse pärast välja. Praha Kevade sündmused ja vene tankid lahutasid Kundera kommunistidest lõplikult.

1975 ta emigreerus ta Prantsusmaale. 1975–1978 leidis tööd Rennesi Ülikoolis. 1979 loobus ta Tshehhoslovakkia kodakondsusest ja 1981 sai temast Prantsuse alam.

Looming: Luule "Inimene: Avar

aed" 1953, "Viimane mai" 1954, (poeem Julius Fucikust.), "Monoloogid" 1957 (armastusluule.)

Näidendid "Need, kelle käes on võtmed" 1962, "Eksitus" 1969, "Jacques ja tema isand" 1981.

Proosa "Nali" romaan 1965 (eesti keeles 1991), "Naljakad armastuslood" jutustusi 1963, 1965, 1968 (eesti keeles 1965, "Elu on mujal" romaan 1969, "Hüvastijätuvalss" romaan 1975 (eesti keeles 1998), "Naeru ja unustuse raamat" 1979 (rahvuse mälust, peategelated on juhtkommunist Gustav Husak ja muusikaline idioot Karel Gott),

"Olemise talumatu kergus" 1984 (eesti keeles 1992), "Surematus" 1989 (eesti keeles 1995), "Aeglus" 1994 (eesti keeles 1999), "Identiteet" 1996.

Esseed "Romaanikunst" 1960 (Tshehhi kirjanikust Vancurast), "Tshehhi tehing" 1968 (Tshehhi kultuurisituatsioonist 1968), "Radikalism ja ekshibitsionism" 1969

Loe veel

(vastus Vaclav Haveli esseele "Tshehhi tehing?", kus Havel polemiseerib Kunderaga.), "Varastatud Lääs ehk Kesk-Euroopa tragöödia" 1983, "Romaanikunst" 1995 (Euroopa romaanikultuurist, eesti keeles Loomingu Raamatukogu 1998).